USA kaubandusminister Howard Lutnick ütles intervjuus, et president Donald Trumpi administratsioon ei soovi, et Apple ostaks Hiinast mälukiipe. Apple võib seda aga siiski teha, kirjutab The Wall Street Journal.
Tehisintellekti andmekeskusi rajavate ettevõtete üüratu nõudlus arvutimälu järele on tekitanud mälukiipide nappuse ja kergitanud kättesaadavate kiipide hinna lakke.
Kasvanud kulude tõttu on Apple ja teised tarbeelektroonika tootjad sunnitud oma toodete hindu märkimisväärselt tõstma. Tarnekriisi leevendamiseks otsib Apple lahendusi Hiina tootjatelt.
“Trumpi administratsioon ei poolda seda,” sõnas Lutnick Houstonis asuva Apple’i tehase külastamise järel antud intervjuus. Ta lisas, et mälukiipide probleemile tuleb leida teisi lahendusi, kuid lahendus ei ole see, et Ameerika suurfirmad kasutavad Hiina mälukiipe.
Küsimusele, kas ta on selle sõnumi Apple’ile edasi andnud, vastas Lutnick: “Väga selgelt.”
Asjaga kursis olevate allikate sõnul on Apple katsetanud Hiina ettevõtete CXMT ja Yangtze Memory Technologies mälukiipe. See on ettevalmistus nende võimalikuks kasutamiseks Hiinas müüdavates Apple’i seadmetes.
The Wall Street Journal on varem kirjutanud, et sülearvutite tootjad HP ja Acer on hakanud kasutama CXMT mälukiipe väljaspool USA-d müüdavates seadmetes.
USA valitsuse reeglite kohaselt peavad Ühendriikide ettevõtted hankima litsentsi, enne kui tohivad jagada tooteinfot CXMT ja YMTC-ga. Hiina tootjad vajaksid seda teavet juhul, kui nad hakkaksid valmistama Apple’i jaoks erilahendustega kiipe. Samas on Apple’il lubatud osta neilt ettevõtetelt standardseid valmiskomponente ja pidada läbirääkimisi hinna üle.
Apple’i operatiivjuht Sabih Khan ei soovinud neljapäevases intervjuus kinnitada, et ettevõte katsetab Hiina mälukiipe. Küll aga nentis ta, et tarnekriisi ulatust arvestades tuleb kaaluda kõiki võimalusi, sealhulgas koostööd praeguste tarnijatega USA tootmismahtude suurendamiseks.
Kuigi Apple tellib paljud iPhone’i komponendid erilahendusena, märkis Khan, et mälu puhul pole kohandamine nii määrav. See viitab võimalusele, et seadmetes saaks kasutada Hiina standardkiipe.
Sellised väljaütlemised tõid esile uue pingekolde Trumpi administratsiooni ja Apple’i vahel, olgugi et veel neljapäevasel tehasekülastusel püüdsid mõlemad osapooled rõhutada omavahelist koostööd.
USA suurima seadmetootjana on Apple’il otsustav roll tootmise kodumaale tagasitoomisel. Ettevõte on astunud samme tootmise tagasitoomiseks, et pälvida president Trumpilt tollisoodustusi, kuid panustab endiselt kordades enam välismaistesse tarneahelatesse.
“Pooljuhtide tootmise tagasitoomine on president Trumpi peamine prioriteet. Tema poliitika on toonud sellesse elutähtsasse sektorisse juba sadade miljardite dollarite ulatuses investeeringuid,” lausus Valge Maja pressiesindaja Kush Desai. “Trumpi administratsioon keskendub jätkuvalt Ameerika rahvale uute investeeringute ja töökohtade loomisele, tagades samal ajal riigi julgeoleku.”
Idahos tegutsev Micron Technology on palunud Trumpi administratsioonil keelata Apple’il Hiina kiipide kasutamine. Ettevõtte hinnangul kahjustaks see kodumaist tootmist ja pärsiks Valge Maja eesmärki tuua pooljuhtidetööstus tagasi USA-sse.
Microni enda hiiglaslikud siseriiklikud investeerimisplaanid on andnud ettevõttele kõnelustel valitsuse ja seadusandjatega tugeva läbirääkimispositsiooni. Nii on Trump sattunud kahe USA suurkorporatsiooni vahelise lobisõja keskmesse, märkis WSJ.
Nende osariikide senaatorid, kuhu mälukiipide tootjad on lubanud laieneda – sealhulgas New York, Indiana ja Idaho –, saatsid juuli lõpus Apple’i tegevjuhile Tim Cookile kirja, milles kutsusid üles loobuma koostööst Hiina ettevõtetega.
Apple pole mälukiipide osas ainus abivajaja. Valitsuse poole on pöördunud nii meditsiiniseadmete kui ka autotootjad, et leida lahendus komponentide puudusele. Kuna uute tootmisvõimsuste rajamine võtab üle aasta, napib tarnekriisi kiireks lahendamiseks lihtsaid poliitilisi hoobasid.
Trumpi administratsioon on püüdnud kõrgemate tollimaksude ähvardusega sundida ettevõtteid tarneahelaid kodumaale tooma.
Apple ja teised suurfirmad on omakorda andnud lubaduse investeerida suuri summasid siseriiklikult.
Samas jääb ebaselgeks, kui suur osa nendest summadest suunatakse uutesse tootmisalgatustesse ja kui palju moodustavad juba varem planeeritud kulutused USA olemasolevatele üksustele.
USA valitsus on saavutanud kokkuleppe, mille kohaselt hakkab Intel tootma osa Apple’i kiipidest. Ühtlasi kohustus Apple valmistama kõigi iPhone’ide ja Apple Watchide ekraaniklaasid USA-s.
Sellest hoolimata kinnitas kodumaise kiibitootmise suurendamise plaani vedav Lutnick, et valitsus survestab Apple’it jätkuvalt tootmist USA-sse tooma.
“Järeleandmatult, üha enam ja enam,” iseloomustas Lutnick avaldatavat survet. “Ettevõtte senised tarneahelad on tuginenud odavale tööjõule. Nüüd tuleb luua tarneahel, mis põhineb kõrgtehnoloogilisel tootmisel. Kas Apple on selleks võimeline? Kahtlemata.”
“Me näeme, kuidas sammhaaval ja osade kaupa tuuakse märkimisväärne osa äritegevusest tagasi kodumaale,” sõnas Lutnick.
Suurem osa Apple’i tarneahelast asub Aasias ning ettevõte rajab koostöös allhankijatega uusi iPhone’ide tehaseid Indiasse.
Küsimusele, kas Apple plaanib iPhone’ide tootmise USA-sse tuua, vastas Khan viitega juba astutud sammudele.
Ettevõte on lubanud kulutada kümneid miljardeid dollareid USA-s toodetud iPhone’i kiipidele ning avanud Texases uue koosteliini populaarsete Mac Mini lauaarvutite jaoks.
Samuti rõhutas ta, et Apple keskendub kiibitootjate toetamisele kogu nende tarneahela tagasitoomisel.