Karude arvukus suureneb Eesti metsades igal aastal, sest traditsiooniline karujaht on kohtuotsuste tõttu raskendatud
Viimastel nädalatel on aeg-ajalt juttu olnud karudest, kes külastanud inimeste koduhoove. Praeguseks on keskkonnaamet andnud ka eriloa kahe, eelmise aastal sündinud karu küttimiseks, sest vaatamata korduvatele metsa peletamistele, tulid mesikäpad siiski koduõuedele.
Keskkonnaagentuur ulukite peaspetsialist Peep Männil rääkis, et kui teiste jahiulukite näitel sõltub jaht isendite arvukusest looduses, siis karujahi puhul see praegu enam nii ei ole.
“Kohus leidis õigusliku vastuolu loodusdirektiivi tingimustega, kuna karu on rangelt kaitstav liik Euroopa Liidus. Eestil ega ka ühelgi teisel liikmesriigil ei ole mingit erandit. 2024 tegelikult kütiti 101 karu, see oli ka teadaolevalt kõige suurem kütitud karude arv, aga eelmisel aastal need kohtuotsused juba jõustusid üsna jahi alguses. Jõuti küttida circa 32 karu ja tõenäoliselt sel aastal ei saa see ka väga palju suurem olema, isegi väiksem,” ütles Männil.
Vaidlus on kohtutes käinud eelkõige selle üle, kas keskkonnaamet on karude küttimist piisavalt põhjendanud ja kas on enne karude maha laskmist kasutatud ka teisi ennetusmeetmeid konfliktide ennetamiseks.
Männili sõnul paneks looduses karude arvukuse kasvu seisma see, kui hooajal kütitakse minimaalselt 150 isendit.
Karude arvukust hindab keskkonnaagentuur. Männil märkis, et eelmise aastal aastal oli keskkonnaagentuuri hinnangul Eesti looduses vähemalt 1100 karu. Käesoleva aasta kohta veel andmeid pole, kuid tõenäoliselt on karude arv eelmise aastaga võrreldes kasvanud.
“Kuna eelmisel aastal oli ka küttimine väga tagasihoidlik, et karu arvukus on kasvanud siin viimasel 10 aastal umbes viis protsenti aastas,” lausus Männil.
Oma hinnangutes toetub keskkonnaagentuur andmetele, mida saadakse üle Eesti nii jahimeestelt, aga kogutakse ka ise.
“Selle põhjal keskkonnaagentuur analüüsib väga selge ja konkreetse metoodika järgi. Toome välja erinevad sama aastaste poegadega emakarud igal aastal. Seal võib olla pisikene viga sees ehk me ei pruugi kõiki emakarusid suuta üles leida. Tegelikult me annamegi hinnangu minimaalse arvukuse kohta, ta võib pisut suurem olla,” rääkis Männil.
Eesti jahimeeste seltsi jahindusnõuniku Marko Vinni sõnul suureneb karude arvukus igal aastal, sest traditsioonilise karujahi läbiviimiseks on kohtuotsuste tõttu olnud takistusi.
Jahimeeste pakutud prognoos, et karusid võib looduses olla 1500 isendi kanti, pole Vinni sõnul üle pakutud.
“Kui keskkonnaagentuur on välja öelnud, et igal aastal sünnib meil 300 karupoega ja siis kui eelnevad kaks aastat pole ju karujahti meil tegelikult toimunud, siis lihtne matemaatika ütleb, et kui keskkonnaagentuuri hinnangul on viimased paar aastat karu arvukus 1000 isendi juures, siis kui liita iga kolme aasta kevadised karupojad, mis peaks olema 900 isendit. Alati tuleb arvestada ka loodusliku suremusega, aga kui võtame isegi sealt jämeda, et 200 karupoega võiks meie loodusesse juurde tulla, siis saame ikkagi 600. Jahimeeste hinnang – 1500 isendit meie looduses –, ma arvan, see ei ole üle pakutud,” ütles ta.