Uurimise kohaselt oli võrgustikuga seotud üheksa inimest, kelle seas olid mõjukate julgeolekutegelaste sugulased. Nende hulka kuulusid Iraani kõrgeima rahvusliku julgeolekunõukogu sekretäri Mohsen Rezaei poeg ning kahe endise luureministri väimehed.
Võrgustik kasutas usaldusisikuid, kellele anti sanktsioonidest kõrvalehoidmiseks naftat müügiks ja kellelt oodati tulu tagastamist riigile. Iraani agentuur ILNA nimetas 9. augustil parlamendi majanduskomisjoni liikmele Hossein Samsamile viidates ühe sellise isikuna Hossein Aghayari, kelle kohta agentuur teatas hiljem, et ta oli saanud 90 miljonit barrelit naftat, ostnud 40 Iraani naftatankerit ja jätnud müügitulu tagastamata.
Allikate väitel anti Aghayari nimi Iraani sisemeediale teadlikult, et varjata suurema luureministeeriumi usaldusisikute võrgustiku põhitegelasi. Võrgustiku juhina nimetati kõrget luureministeeriumi ametnikku, keda tuntakse Shayani nime all ja keda kirjeldati ministeeriumi kütuse- ja energeetikavaldkonna peadirektorina. Ta vabastati ametist kümme päeva enne artikli avaldamist. Kolme allika sõnul võib teda oodata vahistamine.
Väidetava skeemi kesksete isikutena nimetati ka naftaminister Mohsen Paknejadi ja luureministeeriumi pensionifondi peadirektorit Meysam Darzinejad Ramit. Usaldusisikute seas olid uurimise järgi muu hulgas Aghayari, Mohsen Fallahian, Ali Rezaei, Ali Bayandarian, Ehsan Sakhaei, Ehsan Tahayori, Rouhollah Razavi ja Mohammad-Hadi Momenin.
Nafta üleandmist sellistele vahendajatele võimaldasid eelarveseadused alates endise presidendi Ebrahim Raisi valitsuse ajast. Sama tüüpi mehhanisme on jätkanud ka president Masoud Pezeshkiani valitsus. Täitevasutused ning riiklikud, sõjaväelised ja sotsiaalkindlustuse pensionifondid võisid koostöös naftaministeeriumiga saada toornaftat ja gaasikondensaati müügiks ning pidid tulu Iraani tagasi tooma.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?SaadaKommenteeriLoe kommentaare (18)