Põhja-Pärnumaa vallavalitsusele on tänavu korduvalt teada antud karust, keda on nähtud liikumas Vändra–Kalmaru suunal ligikaudu kilomeetri kaugusel Vändra alevist. Vallavalitsuse poole pöördujate sõnade kohaselt on loom väidetavalt mitmel korral jooksnud sõiduteele ja autode ette, suurendades liiklusõnnetuse riski. Peale selle on karu väljaheiteid ja mesikäppa ennastki nähtud Vändra–Suurejõe kergliiklustee ääres.
Keskkonnaameti jahinduse ja vee‑elustiku osakonna juhataja Tanel Türna selgitust mööda on usutavasti tegemist noore isakaruga, keda on korduvalt nähtud hoovides ja kergliiklustee ääres ja kes on jätkanud kahjustuste põhjustamist inimeste lähedusest hoolimata. Samuti on teada, et Rätsepa külas on lõhutud kuus mesitaru ja hävitatud kuus mesilasperet.
Keskkonnaameti arvestuste järgi ulatub ainuüksi lõhutud mesitarude hinnanguline asendusväärtus 1600 euroni, millele lisandub hävinud mesilasperede, kärgede, saamata jäänud meetoodangu ja mesila taastamisega seotud kahju.
Keskkonnaamet käsitleb olulise varalise kahjuna üldjuhul olukorda, kus suurkiskja tekitatud otsene kahju ulatub vähemalt Eesti keskmise brutopalga suurusjärku. Statistikaameti andmetel oli möödunud kalendriaasta keskmine brutokuupalk 2092 eurot. Kuid rahaline väärtus pole ainus asjaolu, mida amet kahju suurust hinnates arvesse võtab.
Türna ütles, et karu küttimise eriluba ei anta sugugi kergel käel, vaid tegemist on viimase abinõuga. «Selline luba antakse alles siis, kui tõrjeaedadest, peletusvahenditest ning inimeste ja eluhoonete vahetust lähedusest hoolimata jätkab karu mesitarude lõhkumist või ei karda inimest üldse ja tuleb korduvalt asulasse tagasi. Sellisel juhul võib ta kujutada endast juba ohtu,» selgitas Türna.