Dirigent ja helilooja Esa-Pekka Salonen rääkis Klassikaraadiole, et Põhjamaades ja Baltimaades on hästi tore ja avatud muusikaline kliima ning muusikud ei kannata massiivsete minevikumeistrite taaga all. Salonen tõdes, et jälgib väga suure huviga Eesti muusikamaailma, mis on elav ja muusikaliselt kindlasti üks kõige huvitavamaid paiku praegusel ajal.
25. juulil kõlas maailmakuulsal Tanglewoodi muusikafestivalil Alisson Kruusmaa teos “Mesmerism”, mille valis Y-põlvkonna heliloojate muusikat esitlevasse kavva uuendusmeelne dirigent ja helilooja Esa-Pekka Salonen.
Intervjuus räägib ta, kui oluline on vaadata pikka plaani, miks muusikainstitutsioone ohustab stagnatsioon, uue põlvkonna taagast ja sellest, miks on hea olla Põhjamaade helilooja.
Terve suve on Salonen töötanud noortega ja sõnas intervjuus Klassikaraadiole, et teda vaimustab võimalus kogeda noorte andeid, pühendumust ja tehnilisi oskusi. “See on väga julgustav, sest näitab, et muusikal kui kunstivormil on suur tulevik,” sõnas Salonen.
“Teatavas elupunktis hakkad aina enam mõtlema kestvusest ja jätkuvusest. Kuna mul on olnud privileeg juhtida suuri muusikainstitutsioone ja juhina pead mõtlema pikas plaanis, näib mulle, et lääne kultuuri kõige suurem probleem on, et meil on liiga lühike ajaline perspektiiv. Äris räägitakse kvartalitest, poliitikas on valimised umbes viie aasta tagant ja väga harva mõeldakse pikemas perspektiivis, aga meie kunstivorm muusika on vana ja niisamuti mõned muusikainstitutsioonidest, seega peab ka perspektiiv olema hoopis teistsugune,” tõdes Salonen. “Tahan olla kindel, et muusika tulevik on sama hiilgav, nagu see alati on olnud.”
Salonen tõi välja, et üsna sageli teeme vea, soovitades loomingulistel inimestel kohanduda olemasolevate muusikainstitutsioonide või esitusmallidega. “Aga peaks olema nii, et looja tuleb välja oma ideega ja muusikainstitutsioon rakendab selle ellu. Institutsioonid peaksid olema paindlikumad, stagnatsioon on ohtlik igas valdkonnas.”
Salonen on tuntud kui visionäär ja suur uuendaja, kes võttis äsja Los Angelese orkestri juures vastu loomingulise direktori ametikoha. “Kogemused, mida ma olen kõige rohkem oma elus nautinud, on seotud koostööga. Kultuuride vahelised või siis seotud teatri, tantsu ja videoga ning see on üks valdkond, kuhupoole ma vaatan ja mida ma tahan jätkata. Kavatsen tellida uusi teoseid ja püüan ellu kutsuda projekte, kus muusika ja digitaalsed võimalused saavad kokku. Loodan, et saan olla osa millegi täiesti uue loomisest. Mina ei näe ennast revolutsionäärina, ma lihtsalt esitan küsimusi.”
Klassikaline muusika on dirigendi ja helilooja sõnul ka piisavalt roheline valdkond, sest ei kasutata tohutul hulgal energiat.
“Põhjamaades ja ka Baltimaades on hästi tore muusikaline kliima, on avatust ja toetavust, me ei kannata massiivsete minevikumeistrite taaga all nagu näiteks saksa heliloojad, kellel on Beethoven, Bach ja Brahms. Prantslastel on oma kuningad ja iidolid. Põhjamaades meil on küll oma kuulsused, aga keskkond on ikkagi avatud. Muusika, mis seal sünnib, on täiesti vaba igasugustest ideoloogiatest,” nentis Salonen.
Salonen sõnas, et tal on muusikutest sõpru, kelle arvamust ta hindab ja kelle kaudu ta juba mõned aastad tagasi kuulis ka Alisson Kruusmaa nime. “Tal on oma hääl, oma identiteet, ta on noor, aga oma isikupärane väljendusviis on tal olemas ja mulle see meeldib,” tõi Salonen välja.
“Muusika tegemise tase on kõrgem kui iial varem, aga on vaja väga palju tööd teha, et see nii ka jääks. Aina rohkem muusikuid maailmas on tehniliselt täiuslikud. Hiinast tuleb uskumatute oskustega noori muusikuid. Heliloojana sa lood midagi sümbolite keeles, mille muusikud ellu viivad. See võib välja tulla erinevalt, sõltuvalt sellest, kus sa viibid. Noodikeelel on piirid ja need tühimikud tuleb täita inimestel. See on väga lõbus ja parimatel juhtudel on see ka väga puudutav. Andekad inimesed loovad kunsti,” tõdes ta.
“Järvide perekond on ilmselgelt mulle väga lähedane. Kohtusin Neemega, kui olin Helsingis tudeng, Paavo õppis Curtise Muusikainstituudis ja Kristjan oli minu assistent Los Angelese sümfooniaorkestri juures. Nad on mullegi nagu perekond. Jälgin väga suure huviga eesti muusikamaailma, see on elav ja muusikaliselt kindlasti üks kõige huvitavamaid paiku praegusel ajal,” tõdes Salonen.
Järgmisena juhatab Salonen Stockholmi Berwaldhallenis Läänemere festivali lõppkontserti, kus Sibeliuse “Kullervo” kõrval jõuab Rootsi esiettekandele Erkki-Sven Tüüri saksofonikontsert. Selle kontserdi otseülekanne kõlab 29. augustil ka Klassikaraadios.