Haud, kuhu oli maetud vähemalt 129 inimest, kaevati välja 2024. aastal ja selle vanuseks on määratud 1.–2. sajand pKr. Uus analüüs kinnitab arheoloogide esialgset kahtlust: tõenäoliselt on tegemist Rooma ajastu sõjas langenute jäänustega.
Massihaud avastati Hasenleitengasses, Viini äärses piirkonnas, mida Rooma ajal tunti nime all Vindobona. Arheoloogide hinnangul olid kõik 129 skeletti 18–35-aastased mehed. Hauast ei leitud tüüpilisi matusekaasasid, kuid avastati mõned relvad. Vähemalt kahel kolmandikul massihauas maetutest oli märke surma ajal tekitatud vägivaldsest traumast.
„Jõudsime järeldusele, et need inimesed olid tõenäoliselt sõdurid ja nad surid mingi massilise vägivaldse sündmuse tagajärjel, kas lahingus või sõja käigus,“ ütles arheoloogiaettevõtte Novetus bioarheoloog Sheridan Strang teadustööd tutvustades. „Kuid meil pole muid tõendeid selle kohta, et selles piirkonnas oleks sel ajal lahing toimunud.“
Rooma sõjaväelaager Vindobona asutati 1. sajandi lõpus pKr Pannoonia provintsi osana. Doonau jõe ääres asuv Vindobona oli oluline eelpost, mis aitas kaitsta Rooma impeeriumi piiri germaani hõimude, näiteks markomannide eest. Kuigi ajaloolased teavad, et markomannide sõdade ajal peeti Vindobona lähedal lahinguid, ei viidanud ükski ajalooline ega arheoloogiline allikas sellele, et Hasenleitengasses oleks kunagi lahing toimunud.
Kui Strang ja tema kolleegid uurisid skelettidel olevaid traumasid, leidsid nad terava eseme, näiteks mõõga või pistoda põhjustatud vigastuste jälgi üle keha ning löögijälgi peamiselt koljudel. Kuid lendavate esemete põhjustatud vigastused piirdusid suures osas kubeme piirkonnaga.
Kõige tõenäolisem stsenaarium nende vaagnavigastuste puhul on see, et seisev vastane kasutas viskeoda ja sihtis sellega avaust vaenlase raudrüüs, kui too ratsutas.
„Meil on üks isik, kelle puhul oli oda ots veel vaagna sees, kui me ta välja kaevasime,“ rääkis Strang ajakirjale Live Science. „Need inimesed, kes need vigastused tekitasid, sihtisid just neid tundlikke piirkondi,“ ütles ta.
Asjaolu, et need vigastused olid koondunud kubemesse ja alajäsemetesse, viitab võimalikule soomus- ja kaitserüü puudumiseleselles piirkonnas, aga ka sellele, et ründajad teadsid, kuidas pehmete kudede anatoomiat arvestades vastase võitlusvõimet kaotada, rääkis ajakirjale Rootsi Uppsala Ülikooli antropoloog Patrick Randolph-Quinney.
Kuna puuduvad ajaloolised andmed konkreetse lahingu kohta ja muud arheoloogilised tõendid peale skelettide, püüavad teadlased nüüd välja selgitada, kes need võitlejad olid.
25 skeleti esialgne DNA-analüüs kinnitas, et kromosoomiliselt olid nad kõik mehed. Lisaks selgus DNA-analüüsi tulemusel, et neil oli mitmekesine päritolu. Strangi sõnul pärinesid mõned mehed Itaalia poolsaarelt, teised Euroopa mandriosast ning kolm Ida-Vahemere piirkonnast ja Levandist.
„Need isikud võisid olla Rooma sõjaväelased,“ selgitas Strang, „aga nad ei pruugi kõik olla roomlased. On võimalus, et tegemist on segahauaga, kus on nii roomlasi kui ka mõne teise germaani hõimu liikmeid.“
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?SaadaKommenteeriLoe kommentaare (1)