Õpilasfirma Kyriak looja Tuuli Hanson rääkis Vikerraadios, et uuendusliku, tindivaba ja määrdumatu igikestva kirjapulga loomine algas koduaia grillil metalle grillides. Loore Lee Allmaa sõnul on uuenduste väljamõtlemiseks vaja tahet, pealehakkamist, avatud meelt ja julgust.
“Meie õpilasfirma nimi Kyriak tuleb sõnast kaelkirjak, kirjutamine. Kaks aastat tagasi sattusin ma täiesti juhuslikult jätkusuutlikkuse festivalile. Loore ning Elisabeth olid seal juba kaks aastat käinud. Seal põrkasime kokku, sattusime rääkima ja jäimegi suhtlema,” meenutas Tuuli Hanson, kuidas ta tutvus Loore Lee Allmaa ja Elisabeth Tagobertiga, kellega nad leiutasid uudse pliiatsi.
“Pool aastat hiljem tekkis see pliiatsi idee, mida hakkasime koos vaikselt arendama,” lisas Loore Lee Allmaa.
Hansoni sõnul tuli sellise pliiatsi loomine vajadusest. “Eks me oleme ise ka ju õpilased, kirjutad päevast päeva ja see on kõige kohutavam tunne, kui keset kontrolltööd saab sul pastakas tühjaks. Mõtlesime, et kui on olemas igavesed pliiatsid, siis miks mitte ka igavesed pastakad,” nentis Hanson.
Kui noored leiutajad asja lähemalt uurima hakkasid, selgus, et ühekordsetest plastikpastakatest tekib tohutu plastireostus. “50 miljardit pastakat igal aastal,” sõnas Hanson.
“Pliiats polnud esimene asi, mille me leiutasime. Leiutama hakkamisel piisab sellest, kui sul on tahet ja pealehakkamist midagi luua. Me jõudsime ka lõpuks metallurgia ja materjaliteaduseni, aga see kõik tuli teekonna käigus. Avatud meelt ja julgust on vaja,” tõdes Loore Lee Allmaa, milliseid oskusi on uue toote väljamõtlemisel vaja.
Uuenduslik pliiats kestab aastakümneid, sest selle otsas on metallisulam, mille noored ise välja töötasid. “Kui pliiatsi ots puudutab paberit, siis metall jätab paberile kerge oksüdatsioonijälje. See on see, mida me lugeda saame. Selle jälje tekitamiseks kulub minimaalselt mikroskoopiline kogus metallsulamit,” selgitas Hanson.
Noored katsetasid kogu suve. “Kuna meil polnud juurdepääsu laboritele, tegime seda koduaias grillil, sest oli tarvis saavutada päris kõrge kuumus, et oma teooriat testida. Konkreetselt grillisimegi metalle koduaia grillil. Meie õnneks esimene katse õnnestus. Edasised katsed enam ei õnnestunud ja läks kaheksa kuud aega, et seda õnnestunud kastet uuesti korrata. Tänu sellele, et esimesel korral see meil õnnestus, suutsime katseid kaheksa kuud jätkata, ka siis, kui ülejäänud katsed kogub aeg ebaõnnestusid,” meenutas Allmaa.
Uuendusliku kirjapulga nimi on kipu ja seda saavad huvilised juba ka osta.
Allmaa sõnul tehakse aastas umbes 500 õpilasfirmat, kust õpilasfirmade finaali valitakse 30. “Kui selgus, et me võistluse võidame, olime täiesti šokis,” meenutas Allmaa.
Uuendusliku kirjapulga loojate sõnul on praegu eesmärk saada hall jälg paberil veel tugevam ja seejärel hakata katsetama ka värvilisi kirjapulki.
Õpilasfirma Kyriak osales ka Euroopa õpilasfirmade konkursil Riias, kus õpilasi osales kokku 40 riigist. “Meie saime teise koha. Esimese koha sai Norra õpilasfirma, kelle toode oli merendusega seotud,” sõnas Allmaa.
Tuuli Hanson ja Loore Lee Allmaa ja Kipu Autor/allikas: Margit Kilumets/ERR