Oluline Venemaa-Ukraina sõjas esmaspäeval, 17. augustil kell 5.55:

– Ukraina nädalavahetuse droonirünnakud purustasid senised rekordid;

– Ukraina on sulgenud seitse kümnest suurimast Wildberriese keskusest;

– Telegraph: Venemaa ehitab stardiplatvorme modifitseeritud droonidele;

Ukraina nädalavahetuse droonirünnakud purustasid senised rekordid

Ukraina uuendas nädalavahetuse jooksul kahel korral välja lastud droonide arvu rekordit.

Väljaanne Dialog.ua vahendas Vene meediat, mille andmetel teatas Venemaa kaitseministeerium laupäeval 1328 Ukraina drooni allatulistamisest, mis oli sel hetkel sõja algusest suurim ööpäevane näitaja. Pühapäeval tulistas aga Vene õhutõrje enda väitel alla 1478 lennuki-tüüpi drooni, mis peaks olema – kui Venemaa avaldatud andmed on tõesed – uus absoluutne rekord.

Enne seda nädalavahetust oli uudistekanali Agentstvo arvutuste kohaselt suurim näitaja 1158 drooni ööpäevas – nii paljudest tõrjutud droonidest teatas Venemaa sõjavägi 2. augustil.

Venemaa võimud väidavad praktiliselt alati, et suudavad kõik Ukraina droonid kas alla tulistada või muul viisil kahjutuks teha ning kui mõni sihtmärk saab tabamuse, siis öeldakse see olevat saanud pihta droonirusudega.

Esimest korda teatas Venemaa kaitseministeerium enam kui 1000 Ukraina drooni hävitamisest ühe ööpäeva jooksul 17. mail, kui teatati 1054 drooni allatulistamisest.

Pärast seda on Venemaa kaitseministeerium veel 11 korral teatanud enam kui 1000 drooni hõlmavatest rünnakutest ühe ööpäeva jooksul. Neist kümme juhtumit leidsid aset juba augusti algusest saadik ning üks 25. juulil.

Enne laupäeva oli Ukraina Venemaa ametlike andmete kohaselt sõja jooksul vaid neljal korral saatnud ühe ööpäeva jooksul teele rohkem kui 1100 drooni. Lisaks 2. augustile registreeriti sellised rünnakud 6., 10. ja 13. augustil.

Nüüd ületati see tase kahel järjestikusel päeval – esmalt 1328 ja seejärel 1478 drooni.

Selles kontekstis tabas pühapäeva öösel Moskva oblastit üks suurimaid rünnakuid alates sõja algusest.

Agentstvo andmetel tulistati oblastis alates laupäeva õhtust alla 187 drooni. Rünnaku järel puhkes Podolski tööstuspargis Koledino ulatuslik tulekahju pindalalt Wildberriesi suurimas laos.

Ukraina on sulgenud seitse kümnest suurimast Wildberriese keskusest

Ukrainal on õnnestunud ründetegevusega sulgeda Vene internetikaubanduse ettevõtte Wildberries kümnest suurimast keskusest seitse, teatas Ukraina kaitseministeerium.

Üks ettevõtte viimastest keskustest suleti pärast ulatuslikku droonirünnakut Moskva oblastile pühapäeval.

Ööl vastu pühapäeva ründas Ukraina FP-1 droonidega suurt Wildberriese logistikakompleksi Moskva oblastis Koledinos. Rünnaku järel puhkes seal ulatuslik tulekahju.

Seega on Ukraina rünnakud mõjutanud olulist osa Venemaa turu logistikavõimsusest.

“Venemaa logistika tunneb teravalt Venemaa poolt Ukrainale toodud sõja tagajärgi, mille Venemaa Ukrainasse tõi,” märkis Ukraina kaitseministeerium.

Varem teatati, et Podolskis asuv Wildberriesi logistikakeskus süttis Ukraina droonirünnaku tagajärjel ja sotsiaalmeedias levisid videod tohutust põlengust.

Ministeerium rõhutas, et pärast pühapäeva öösel Moskva ümbrusele tehtud laiaulatuslikku droonirünnakut peatas lisaks Domodedovos asuvale laole töö ka ettevõtte logistikakeskus Koledino tööstuspargis. Koledino kompleks oli Wildberriesi suurim ladu ja selle pindala on 250 000 ruutmeetrit.

Ukraina on korraldanud droonirünnakuid Venemaa suurima e-kaubanduse ettevõtte Wildberries logistikataristu vastu alates juuli keskpaigast.

Ukraina põhjendab logistikakeskuste ründamist sellega, et platvormi kaudu tarnitakse sõjaväele kahesuguse kasutusega kaupu ja varustust, mille seas näiteks droonikomponente, kuulikindlaid veste, sihikuid ja kaableid.

Droonirünnakud Moskvale ja selle ümbrusele on sel suvel muutunud regulaarseks.

Ukraina ründas neljapäeval ühtlasi Venemaal Baškortostanis asuvat Gazpromi Neftehim Salavati naftarafineerimiskompleksi.

“Gazpromi Neftehim Salavat on üks Venemaa suurimaid naftatöötlemis- ja naftakeemiakomplekse,” seisis Ukraina peastaabi teadaandes.

“Selle töötlemisvõimsus on kuni kümme miljonit tonni aastas. Ettevõte toodab muuhulgas autobensiini, diislikütust, kütteõli, bituumenit, polüetüleeni ja teisi naftasaadusi ning polümeere. See on kaasatud Venemaa okupatsiooniarmee toetamisse,” lisati avalduses.

Rafineerimistehas asub Ukraina piirist umbes 1300 kilomeetri kaugusel ja viimati sai see tabamuse ööl vastu 14. juulit.

Peastaap teatas ühtlasi Ukraina edukatest rünnakutest okupeeritud Krimmis asuva Sakõ lennubaasi lennujuhtimistornile.

Ukraina Julgeolekuteenistus (SBU) on varem kirjeldanud Sakõd ühe Venemaa peamise sõjaväelennubaasina okupeeritud Krimmis, kust taktikalised lennukid sooritavad regulaarselt rünnakuid Ukraina vastu ja toetavad Venemaa sõjalisi operatsioone lõunarindel.

Samuti sai neljapäeval tabamuse Baškortostani Tšišminski rajoonis asuv Vene jaemüügihiiu  Wildberriesi ladu ja jaotuskeskus.

Meediakanali Raadio Vabadus Venemaa toimetus teatas satelliidipiltidele viidates, et tulekahjus hävines viiendik jaotuskeskusest ehk ligikaudu 30 000 ruutmeetrit.

Telegraph: Venemaa ehitab stardiplatvorme modifitseeritud droonidele

Venemaa on rajanud salajasi baase, mis on võimelised lennutama võimsaid droone sügavale NATO territooriumile, kirjutas ajaleht Daily Telegraph, mida esmaspäeval vahendas ukrainlaste uudisteagentuur Unian.

Väljaanne viis läbi uurimise ja tuvastas kümme sellist baasi koos vastvalminud stardiplatvormidega Venemaa kõige kaasaegsemate kaugmaadroonide jaoks.

“Mõnda neist baasidest kasutatakse juba Ukraina ründamiseks ning nende lähedus piirile aitab kaasa massilistele õhurünnakutele, mis murravad läbi Kiievi nõrgeneva õhutõrjesüsteemi,” seisis artiklis.

Väljaanne lisas, et baasid kujutavad endast pikaajalist ohtu ka NATO liitlastele, mis asuvad nendest väljalastavate ründedroonide lennuulatuses.

Analüütikud hoiatasid, et seda tehnoloogiat võidakse sõja korral kasutada ka Euroopa riikide vastu, kuna osad neist baasidest võimaldavad lasta kõige võimsamaid Vene droone kuni Varssavini välja.

Telegraphi andmetel usuvad Euroopa ja USA luureesindajad, et Venemaa kaalub relvastatud provokatsiooni võimalust Poola territooriumil, raketi- või droonirünnakuid elutähtsale taristule, samuti niinimetatud valelipurünnakuid, milles süüdistatakse Ukrainat.

NATO pressiesindaja kinnitas väljaandele, et allianss on valmis kaitsma iga tolli liitlaste territooriumist ja jätkab oma valmisoleku suurendamist heidutuseks ja kaitseks mistahes ohtude ja eriti droonide eest.

Avaldatud dokumentidele ja satelliidipiltidele tuginedes tuvastas väljaanne Venemaa piiril Valgevene ja Ukrainaga vähemalt 59 uut stardipaika ehk mehaanilist rööbast, mida kasutatakse fikseeritud tiivaga droonide õhkutõusmiseks traditsioonilise lennuraja asemel.

Väljaanne väitis samuti, et mõned neist droonide juhtimiskeskustest on ümber ehitatud sõjaväebaasidest ja tsiviillennujaamadest ning maapiirkondadesse Venemaal on rajatud täiendavaid stardiplatvorme.

Drooniluurega tegeleva ettevõtte DroneSec satelliidipiltide analüüsist selgus, et umbes 20 äsja paigaldatud rööbastest tunduvad olema pikemad, mis viitab nende võimekusele lennutada Kremli uusimaid droone kaugmaarünnakuteks.

“Uute modifikatsioonide kasutamine avastatud baasidest võimaldaks [Vene režiimi juhil Vladimir] Putinil anda löögi näiteks Poola pealinnale,” nentis ajaleht.

Ajaleht toonitas siiski, et taoliste rünnakute kavandamise kohta pole märke, kuid NATO juhtkond valmistub tulevaseks konfliktiks.

Väljaanne lisas, et Kremli väitel suudavad droonide aeglasemad ja vanemad modifikatsioonid jõuda ka Ühendkuningriigi rannikule, kuid on väga tõenäoline, et kõik neid baase kasutades teelelastud droonid püütakse kinni.

Internetti lekkinud Ukraina valitsuse dokumentide kohaselt on uusimad modifikatsioonid nimega Geran-4 ja Geran-5 võimelised saavutama kiiruse, mis on piisav õhutõrjesüsteemidest kõrvalehoidmiseks ja kandma samal ajal 90 kilogrammi kaaluvat laadungit.