Tuletõrjujad võitlevad Belgia idaosas riigi ajaloo suurima metsatulekahjuga ning loodavad põlengu ohjeldamisel abi esmaspäeval piirkonnas oodatavast vihmast.
Saksa piiri lähedasel Hohes Venni (pr.k. Hautes Fagnes) looduskaitsealal lõõmav tuli on juba hävitanud loodust 3000 hektaril ning kohalike võimude sõnul liigub põleng Saksamaa piiri poole.
Tulekahju on saksakeelses Hohes Venni piirkonnas möllanud alates reedest. Selle ohjeldamiseks on appi tulnud tuletõrjujad kogu Belgiast ning naaberriikidest Hollandist, Saksamaalt ja Luksemburgist, samuti sõjavägi ja põllumehed. Kokku võitleb tulekahjuga umbes 500 tuletõrjujat.
Pühapäeval keskendusid päästetöötajad tulekahju rindele, mis liigub Saksamaa suunas, ütles Belgia Valloonia piirkonna administratsiooni pressiesindaja Stephanie Ernoux.
Kohalikud võimud teatasid, et evakueeritud külade kaitseks rajatud tõkestusliin peab vastu. Laupäeval evakueeritud elanikel paluti siiski veel mitte koju tagasi pöörduda.
Tegemist on Belgia ajaloo suurima registreeritud metsatulekahjuga – selle ulatus on enam kui kaks korda suurem kui 2011. aastal toimunud tulekahjul, mis põletas ligikaudu 1400 hektarit. Andmed pärinevad Euroopa metsapõlengute infosüsteemist.
“Me poleks kunagi osanud arvata, et Belgia võib sattuda nii ulatusliku tulekahju küüsi. Nüüd peame faktidega silmitsi seisma,” ütles Reutersile tuletõrjebrigaadi kapten Karim Bouarfa. “Ma arvan, et selliseid tulekahjusid tuleb üha rohkem, seega peame end võimalikult hästi ette valmistama,” lisas ta.
Piirilähedane Monschau linn Saksamaal palus pühapäeval Belgia piiri lähedal elavatel inimestel lahkuda. Linnavõimud märkisid, et tulekahju ei peaks eeldatavasti jõudma Saksamaa territooriumile, kuid tõenäoline on ulatuslik suitsusaaste.
Pärast Belgia palvet saatis Euroopa Liit laupäeval appi kolm helikopterit ja kaks veeheiteks mõeldud lennukit erinevatest Euroopa riikidest.
Esmaspäevasest vihmast loodetakse abi
Belgia ilmateenistus IRM prognoosis esmaspäevaks Hohes Venni looduskaitsealale 5–9 millimeetrit vihma.
Temperatuur pidi langema umbes 20 kraadini, pärast seda, kui eelmisel nädalal ületas temperatuur 30 kraadi ning kuumalaine ajal tõusis mõnes Belgia piirkonnas koguni 37 kraadini.
“See muudab kõike. Lisaks vihmaga kaasnevale veele suureneb ka õhuniiskus,” ütles tuletõrje kapten Olivier Guist Belgia raadiojaamale RTBF.
Vaatamata temperatuurilangusele oli EFFISe andmetel suur osa Lääne-, Lõuna- ja Kesk-Euroopast esmaspäeval endiselt suures metsatulekahjude ohus.
Tulekahjusid soodustab kliimamuutus
Äärmuslik tulekahjuoht on viimastel aastatel muutunud Euroopa suvede tavapäraseks osaks.
Teadlaste sõnul on inimtekkeline kliimamuutus suurendanud tõenäosust, et tekivad kuumad ja kuivad tingimused, mis võimaldavad metsatulekahjudel kiiremini levida ja kauem põleda. Kliimamuutused on süvendanud põuda ja muutnud taimestiku äärmiselt kuivaks, mis aitab kaasa tule kiirele levikule.
Põlengute puhkemist soodustavad siiski ka teised tegurid – näiteks inimeste lahkumine maapiirkondadest, mille tõttu jäävad maad hooldamata ning metsadesse koguneb kuiv ja kergesti süttiv taimestik.
Umbes 90 protsenti metsatulekahjudest saab alguse inimtegevusest, näiteks lõketest või maha visatud sigarettidest.
Tänavu suvel on järjestikuste tugevate kuumalainete järel kogu Euroopas möllanud metsatulekahjud.
Euroopa metsapõlengute infosüsteemi (EFFIS) andmetel on tänavu Euroopas tulekahjudes hävinud juba 576 000 hektarit (5760 km²) maad – ala, mis on umbes kaks korda suurem kui Luksemburgi Suurhertsogiriik (2593 km²).
Nädalavahetusel hukkus tulekahjudes eakas paar Kreekale kuuluval Salamina saarel, kus tugeva tuule tõttu liikus metsatulekahju elamupiirkondade suunas ja kahjustas maju. Praamiga evakueeriti saarelt umbes 500 inimest.
Hispaania kirdeosas Aragónias hävitas tulekahju 16 600 hektarit, Horvaatias asuvas turismilinnas Omišis sundis metsatulekahju evakueerima 1000 inimest.
Prantsusmaa olid võimud sunnitud juulis Bordeaux piirkonnas evakueerima kümneid tuhandeid inimesi.
Euroopas oli juba eelmisel aastal ajaloo kõige hullem tulekahjuhooaeg, mille käigus põles üle miljoni hektari maad. Mõnes riigis, sealhulgas Prantsusmaal, on tänavu aastased rekordid juba purustatud, kuigi tavapärane juunist septembrini kestev tulekahjuhooaeg pole veel kaugeltki läbi.