«2026. aasta esimene poolaasta näitab, et fond on jõudnud oma tegevuses uude arenguetappi. Kogume rohkem annetusi ja abistame suuremat hulka inimesi kui kunagi varem. Samal ajal kasvab abi vajadus kiiremini kui varem,» ütleb Vähiravifondi Kingitud Elu juhataja Margit Saar-Kraavi.
Käesoleva aasta esimese kuue kuuga kogus fond annetustena üle 2,3 miljoni euro, mis on 17 protsenti rohkem kui aasta varem. Samas väljastas fond toetusi enam kui 2,5 miljoni ulatuses ning otsuseid inimeste ravikulude katmiseks tegi fondi arstide nõukoda kokku ligi 3,4 miljoni euro ulatuses. See tähendab, et vähiravifondi senised reservid on suure löögi all. Lisaks kasvab abivajajate hulk pea iga kuuga: iga päev pöördub fondi poole 1-2 Eesti inimest, kelle hädavajalikku elupäästvat või elupikendavat ravi ei rahasta Tervisekassa.
Kui viimastel aastatel on fondi igakuiste püsitoetajate hulk olnud pidevas kasvus, siis sel kevad-suvel on see isegi pisut langenud. Fondi hinnangul võivad paljudel annetajatel olla püsitoetused lõppenud märkamatult, sest pangad sellest eraldi ei teavita. «Püsitoetajate panus on fondi jaoks eluliselt kriitiline, sest just püsitoetajad tagavad fondi jätkusuutlikkuse,» ütleb Saar-Kraavi.
Fond on lootust ja elupäevi kinkinud sadadele Eesti inimestele. Näiteks saab alates aasta algusest fondist abi Puurmani vallas elav 30-aastane Annika Rätsep, kelle maokasvaja on tänu fondi poolt rahastatud ravimitele kontrolli all. Juba kaks aastat on fond toetanud 35-aastase Kelly Operi munasarjakasvaja ravi, mis nüüdseks on jõudnud faasi, kus aitab kallis, ent tõhus uus ravim, kuid mille hind on 50 000 eurot kolme kuu eest. Niisamuti loodab veel pikalt fondi abile 30-aastane Grete Helena Kütt Bezerra. Ka tema haigus on faasis, kus õlekõrs on olemas, ent ka seda ravimit ei toeta Tervisekassa. Näiteid on palju.