Kui mõnedele inimestele kellakeeramine meeldib, sest nii saab valget aega paremini ära kasutada, siis teistel lööb see unerežiimi tükiks ajaks paigast ära. Tulemuseks on väsimus, uinumisraskused ja keskendumisprobleemid. Eriti tundlikud on unearstide sõnul lapsed, eakad ja inimesed, kelle unerütm on niigi ebaregulaarne.
Tänavu märtsis tehti Saksamaal sealse haigekassa DAK tellimusel uuring, mille eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas mõjutab kellakeeramine sakslasi. Selgus, et see mõjus kehvasti umbes ühele neljandikule küsitletutest. Eriti sageli tunnistasid kellakeeramisega seotud probleeme üle 60-aastased inimesed, kellest 28 protsenti ütles, et neil esineb pärast seda tervisemuresid. Sama tunnistas 31 protsenti naistest ja 24 protsenti meestest. Eriti tugevalt mõjutas kellakeeramine nn öökulle – inimesi, kes on harjunud hilja magama minema ja hommikul hiljem ärkama.