Kandidatuur riigikaitsekomisjoni esimehe kohale sõltub opositsiooni toetusest, kellel on komisjonis häälteenamus, kinnitas fraktsioonitu riigikogu liige Leo Kunnas.
Reformierakonna peasekretär ning samuti riigikaitsekomisjoni kuuluv Kristo Enn Vaga ütles Postimehele, et endist EKRE fraktsiooni liiget Kunnast on kaalutud uue riigikaitsekomisjoni esimehe kohale.
“Olen Vagale tänulik toetuse eest, mida ta on avalikult väljendanud, aga minu võimalik valimine esimeheks ei sõltu temast,” sõnas Kunnas.
Ta rääkis, et riigikaitsekomisjoni esimehe valimiste tulemus sõltub eelkõige opositsiooni tahtest ja koalitsioon ei saaks seda tulenevalt häälte hulgast mõjutada.
“Kõigepealt on küsimus, kas opositsioon soovib mind üldse kandidaadiks esitada, ja kas nad on minu senise tööga rahul,” ütles Kunnas.
Pärast seda, kui Meelis Kiili ja Kalev Stoicescu oma erakondade fraktsioonidest lahkusid, jäi koalitsioon 50 häälega riigikogus vähemusse ning jõudude vahekord muutus ka riigikaitsekomisjonis. Praegu esindavad 11-liikmelises komisjonis koalitsiooni viis ning opositsiooni kuus saadikut, mis tähendab, et opositsioonil on komisjonis ülekaal.
“On väga tõenäoline, et koalitsiooni esindajate hulk riigikogus väheneb lähemate kuude jooksul veelgi,” lisas Kunnas.
Ta ei välistanud, et koalitsiooni võib tahta tema tuge ka muudes hääletustes ja seetõttu toetavad tema saamist riigikaitsekomisjoni esimeheks.
“Koalitsioon võib vajada fraktsioonitute saadikute tuge, aga küsimus on, mida oleks neil fraktsioonitutele saadikutele pakkuda,” selgitas Kunnas.
Kunnase sõnul on riigikaitsekomisjonis arutlusel viis olulist eelnõu, mille komisjoni liikmed juba kevadel esitasid. Nende seas kaalutakse kaitseväepensioni taastamist, riigikaitsekohtu loomist ja kaitseväe luurekeskuse julgeolekuasutuseks muutmist.
“Enne kui saame mingist koostööst rääkida, on mul koalitsiooniliikmetele küsimus, kas nad oleks valmis neid eelnõusid toetama,” lisas ta.
Kunnas peab oluliseks mitme presidendikandidaadi olemasolu
Presidendivalimiste teemal kinnitas Kunnas, et on valmis toetama Tallinna tehnikaülikooli rektori Tiit Landi kandidatuuri ülesseadmist. Reedel pärast fraktsioonitute saadikute kohtumist Landiga ütles presidendikandidaadiks pürgija, et Kunnas olevat lubanud anda toetusallkirja tema kandidatuuri ülesseadmiseks.
Kunnas ütles, et valida peaks saama vähemalt kahe presidendikandidaadi vahel.
“Demokraatlikus riigis, nagu Eesti, ei oleks ühe kandidaadiga valimised lihtsalt kohased ega sobivad,” selgitas ta. “Seepärast pingutan ise selle nimel, et oleks üles seatud vähemalt kaks mõistlikku kandidaati,” lisas Kunnas,
Tema jaoks on võtmeküsimus, kuidas näevad presidendikandidaadid praeguses julgeolekuolukorras oma rolli riigikaitse kõrgeima juhina ning kuidas nad on valmis seda rolli täitma.
Ta lisas, et kavatseb selles osas ära kuulata ka presidendikandidaadi Ülle Madise, kellega fraktsioonitud liikmed esmaspäeval kohtuvad. Lõpliku otsuse plaanib Kunnas teha pärast seda, kui kandidaadid on läbinud järgmise etapi ja on ametlikult üles seatud.
“Juba praegu toimub avalikkuse ja ajakirjanduse poolt selline põhjalik skreenimine, seisukohtade kindlakstegemine ning võimalike nõrkuste ja luukerede ülesotsimine,” selgitas Kunnas. “Selleks ajaks, kui presidendivalimised toimuvad, on piisavalt aega, et see protsess jõuaks oma loomuliku kulu läbida.”
Kunnase sõnul on kandidaatide põhjalik avalik hindamine vajalik, et nii riigikogu saadikud, valimiskogu liikmed kui ka avalikkus teaksid presidendivalimiste ajaks täpselt, kelle vahel valik tehakse.