„Mulle sõbrad ikka öelnud, et minu näost ei saa iial aru, kui sa närvis oled, või et mõni koledam olukord mind üldse kuidagi mõjutaks. Eks ma ikka seesmiselt kardan ja keps ka väriseb all korralikult, aga kust see on tulnud, ma ei tea. Samas, mis muu variant mul elamiseks oleks? Et istun põõsas? Terve elu seda teha ju ei saa, sest ega need inimesed [kellele sa ei meeldi] ei kao mitte kuhugi. Isegi kui me täna oleme juba päris heasse olukorda, ka maailmas laiemalt. Sest ikka hüppavad kuskil nt USA-s välja mingisugused grupid, kes jälle midagi elust arvavad, ma ei lase ennast peksta. Ja kui vaja on midagi öelda, siis doseerin vastavalt ütlejale, võttes sõna kaalu temalt eneselt. Reageerimiskiirus on mul väga hea,“ lausub Sandra.
