Eesti sõjamuuseumi direktori Hellar Lille sõnul on muuseumi külastajate arv olnud tõusuteel ja tundub, et see kasv ka jätkub. “Eelmisel aastal käis meil ligi 50 000 inimest, kelle hulka kuuluvad nii tavakülastajad kui ka ekskursioonidel ja muuseumi üritustel osalejad,” ütles Lill

“Eesti sõjamuuseum ei ole tegelikult Eesti mõistes väga suur muuseum ja meie taristu on suhteliselt väike, see on päris suur arv,” lisas ta.

Lill selgitas, et lisaks põhiasukohale Viimsis, kus asub peamaja ja rasketehnika angaar, rändab mööda Eestit ringi ka rändnäitus. “Oleme kohal erinevatel üritustel, näiteks võidupüha paraadil ning muudel sündmustel, samuti peame üle Eesti loenguid sõjaajaloost,” lisas ta.

Talveperioodil on Lille sõnul külastajateks õpilased ekskursioonidel, kohalikud inimesed ja ka pered. Suveperioodil käib ka turiste üle maailma.

“Peamiselt küll Euroopa riikidest, aga meie mõistes ka natuke eksootilistest kohtadest, näiteks Jaapanist. Oma osa on selles kindlasti turundamisel, näiteks on meie reklaam üleval Tallinna lennujaamas, mis aitab kindlasti kaasa,” ütles Lill.

Lille sõnul saab muuseumis näha seda, mis on Eesti sõjaajaloo seisukohast oluline. “Me ei korja lihtsalt huvitavaid relvi või eksootilisi vorme, vaid kogume ikkagi esemeid ja materjale, mis on seotud Eesti sõjaajalooga,” lisas ta.

“See hõlmab laiemalt Eesti pinnal toimunud sõdasid, loomulikult vabadussõda ja meie välismissioone. Samuti kogume materjale selle kohta, kuidas siin pinnal on paiknenud erinevad sõjaväed,” selgitas Lill.

“Näiteks Eestit okupeerinud Nõukogude armee, aga ka eestlaste ja teiste siinsete rahvaste osalemise kohta sõdades mujal maailmas. Selle alla kuulub nii teenistus lääneriikide armeede koosseisus kui ka Nõukogude armees,” lisas ta.

Eesti Sõjamuuseum toetab väiksemaid muuseume

Lille sõnul teeb Eesti sõjamuuseum tihedalt koostööd väiksemate muuseumitega üle Eesti, samuti toetatakse neid rahaliselt.

“Me ei näe neid üldse konkurentidena, vaid ajame ühist asja ning toetame neid koolitustega, et nad oleksid professionaalsemad. Nende näol on tegemist väga suurte entusiastidega ning oleme neile äärmiselt tänulikud, et nad ajavad sama asja, mida meiegi,” selgitas Lill.

Lille sõnul külastatakse Sinimägede muuseumi Vaivaras, Hiiumaa militaarmuuseumi ja Saaremaa sõjavara seltsi turismihooajal väga aktiivselt. Samuti Valga sõjamuuseumit, kus toimus mööduval nädalavahetusel tulemas militaarajaloo festival.

“Eesti pinnal toimunud kõige suurema lahingu ehk Sinimägede lahingu asukohas võiks küll olla suurem muuseum ja ekspositsioon. See aitaks selle lahingu kaudu tutvustada turistidele laiemalt teise maailmasõja ajalugu Eestis,” ütles Lill. Lille sõnul on selle jaoks juba ka projekte joonistatud.

“Kui me mõtleme asukohale Ida-Virumaal ja sealsetele inimestele, siis see aitaks kindlasti tutvustada objektiivsemat ja tasakaalustatud teise maailmasõja narratiivi. Seda paraku praegu seal veel eksisteeriva Suure Isamaasõja narratiivi asemel,” lausus Lill.

Lille sõnul tuleks sõjamuuseumide populariseerimiseks inimesi rohkem muuseumitesse kutsuda. “Peame laiendama muuseumihariduse tegevusväljasid, et inimesed käiksid muuseumis. Näiteks Eesti sõjamuuseum korraldab sellel aastal esimest korda õpilastele ja õpetajatele sõjaajaloo ning riigikaitse suvekooli,” lisas ta.

Valgas saavad kokku sõjaajalugu ja riigikaitse

Valga sõjamuuseumi-teemapargi direktori major Meelis Kivi sõnul on asutuse eesmärgiks isamaalise kasvatuse edendamine kodanikualgatuse korras ning näidata Lõuna-Eesti jõustruktuuride ajalugu ja tegemisi.

“Ainulaadseks teeb meid see, et lisaks muuseumile pakume me riigikaitse õpet ning hulgaliselt muid teenuseid, meil on üks Baltimaade erilisemaid muuseume” ütles Kivi.

Möödunud nädalavahetusel toimus Valga militaarajaloo festival, kus oli rahvast kogu Euroopast. “Viidi läbi näidislahinguid, kus on näha erinevates vormides sõjamehi ja -tehnikat, samuti toimus vanavara ja käsitöölaat,” lisas Kivi.

Kivi sõnul tehakse tihedalt koostööd ka Lätiga ning samuti Eesti sõjamuuseumiga. Samuti toetavad nad väiksemaid Eesti militaarmuuseume rentides neile oma tehnikat ja varustust. Muuseumi asju renditakse ka erinevateks etendusteks ning filmivõteteks.

Jõgeva militaarmuuseum vajaks rohkem toetust

Jõgewa militaarmuuseumi asutaja Sergei Jerjomini sõnul on tegemist tema ja sõbra algatatud projektiga. MTÜ Pommiauk alt tegutseva muuseumi loomise idee tekkis huvist sõjaarheoloogia vastu.

“Leidsime metsadest palju sõjaaegset tehnikat ning tekkis mõtte, et näidata neid ka teistele inimestele. Väljapanekuid on erinevatest ajaloo perioodidest,” ütles Jerjomin.

Jerjomini sõnul ei lähe muuseumil hästi ning on võimalus, et muuseum tuleb sulgeda. “See on eraprojekt ning omavalitsuselt me rahalist toetust ei saa, sisuliselt on meie ainsaks toetajaks Eesti sõjamuuseum,” ütles ta.

Sõjamuuseumi koordineerimisel tegutsev Eesti Sõjaajaloo Pärand (MTÜ ESAP) on Eesti sõjaajaloo uurimise, jäädvustamise ja eksponeerimisega tegelevate muuseumide ja kogude ühendus.

ESAPisse kuuluvad:

  • Eesti sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum
  • Eesti Vabadusvõitluse Muuseum
  • Vaivara Sinimägede Muuseum
  • Eesti Lennundusmuuseum
  • Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioon
  • Viljandi Muuseum
  • Saaremaa Sõjavara Muuseum
  • Sõrve Militaarmuuseum
  • Hiiumaa Militaarmuuseum
  • Jõgewa Muuseum