Ugala teater mängib alates teisipäevast Viljandi vanas haiglas rännaklavastust “Lühem kui elu”, millega Viljandimaa rahvas jätab hüvasti üle 40 aasta Jämejala külas tegutsenud üheksakorruselise majaga, kus on terveks saadud, sünnitud ja veedetud elu kurvemaid hetki.
Vaatajad jagatakse nelja gruppi. Nii võib etendus algata sünnituspalatis, kirurgiaosakonnas või hoopis lahkamisruumis.
Lavastuse algmaterjali kogumiseks vesteldi endiste töötajatega, kuid kasutati ka haigla patsientide mälestusi.
“Ta on selline dokumentaalse ja poeetilise lähenemise segu, et siin taustal on päris inimesed ja päris lood. Samas ühelgi tegelasel päris sellist ühte ja konkreetset prototüüpi ei ole,” sõnas dramaturg-lavastaja Priit Põldma.
Liina Olmaru roll tõukub Viljandi haiglas filmitud Arvo Iho mängufilmist “Ainult hulludele ehk Halastajaõde”, mille peaosas oli Margarita Terehhova.
“Kindlasti ma ei mängi ega püüa siin mängida Margarita Terehhovat, vaid kujutlust näitlejannast, kes otsib oma rolli tuuma,” sõnas Olmaru.
Oma esimese rolli Ugalas teeb Karel Käos. Kuna tegemist on rännaklavastusega, tuleb igat stseeni mängida neli korda.
“Võiks nagu arvata, et siis on ju neli korda ka parandamisvõimalus, aga publik on ju alati erinev,” lausus Sassi ja Mardi osatäitja Karel Käos.
Teatrikriitik Jaak Allik ütles, et eriti läks talle hinge Janek Vadi osatäitmine lahkamisarstina ja Luule Komissarov kirurgina.
“Oli mõtelda, oli nutta ja naerda, nagu teatris vaja on. Oli võib-olla ebaühtlane kohati ja muidugi ikkagi alati Ugala parim on Luule Komissarov, kes mängis kirurgi, kes lahkub sellest majast,” sõnas Allik.
Lavastust “Lühem kui elu” mängitakse Viljandi vanas haiglas 13 korda.