Päikesevarjutuse nimel Hispaaniasse sõitnud eestlanna: 90 sekundit pimedust väärisid seda vaeva

Varjutust jahtima tulnud eestlanna Sirle (45) koos oma perega peatas auto keset Mallorca saart asuvas Petra linnakeses. Ametlikule vaatlusplatsile oli neile lisaks kogunenud veel tuhatkond inimest maailma eri paigust, silmad taevasse naelutatud. Kui kauaoodatud hetk lõpuks kätte jõudis ja Kuu pooleteiseks minutiks täielikult Päikese ette liikus, hakkas erutatud rahvamass juubeldama ja vaimustunult aplodeerima.

„Mul ei olnud sõnu selle jaoks. See on äge tunne, kuidas reaalselt läkski pimedaks. Silmapilgul, kui päike hakkab eest ära minema, siis üks koht särab ja meenutab briljantsõrmust,“ ütleb Sirle. Isegi tema 14-aastast poega ei jätnud nähtu külmaks.

Oma reisi hakkas Sirle planeerima juba aasta varem. Perekonnal on traditsioon igal suvel puhkusereisile minna ning füüsikaõpetajana töötava Sirle jaoks oli Hispaaniasse puhkama minek hea ettekääne ka täielikku päikesevarjutust näha. Oleks ju lahe pärast klassi ees õpilastele pilte näidata, et näete, päriselt käisin ja tean, millest räägin.

Nii sättiski ta oma pere sellesuvise reisi keskmesse päikesevarjutuse ja hakkas otsima kohta, kus oleks mõistlikud hinnad, vähem turiste ja pilvitu ilm, ning liisk langes Mallorca väikeküladele. Majutuse broneeris ära esimesel võimalusel, ka lennupiletite ostmisega ei raisatud aega, ning Sirle koos perekonnaga maanduski pärast aasta otsa ootamist Mallorcal.

Mallorcal ja mujal Hispaanias maandus sellel ajal üpris palju lennukeid ja ükski neist ei olnud tühi. Teisedki astronoomiahuvilised üle Euroopa ja muu maailma olid otsustanud kohvrid pakkida ja kohale lennata. RTVE andmetel oli neid kokku pea pool miljonit. See arv ei ole enam lihtsalt astronoomilisele nähtusele omane, see vihjab kõvasti suuremale turismifenomenile.

Päikesevarjutuste tagaajajad

Päikesevarjutuse turism on unikaalne turismisuund, mis on oma olemuselt päris spetsiifiline. Päikesevarjutusi ei juhtu tihti ja nad kestavad lühikest aega, mitte üle paari-kolme minuti, samas saab neid üsna täpselt ette ennustada. Varjutuse nägemiseks peab olema ka pilvitu ilm ja võrdlemisi ühtlane maastik, et miski vaadet ei segaks. Päikesevarjutuse turist tahab seega olla täpselt õigel hetkel õiges kohas.

Varjutust sai näha ka Islandi lääneservas, kuid lõviosa varjutuseküttidest koondus Hispaaniasse. Esiteks jäi seal varjutusvööndisse märkimisväärselt palju maismaad, kust saab nähtust vaadata, ning võimud seadsid üles isegi ametlikke vaatlusplatse, kuhu reisijaskond kokku koguneda saaks. Teiseks ei ole turistid Hispaania jaoks midagi uut. Seal on olemas vajalik taristu, et suurel hulgal turiste võõrustada. Eriti õnneks läks hispaanlastel varjutuse toimumise ajaga. See sattus täpselt puhkuste hooajale, nii et turistidel oli võimalik ühendada oma puhkusereis selle astronoomilise sündmusega.

Turism liigub provintsidesse

Palju huvilisi ööbis väikekülades, kuhu tavaline turist muidu ei satu. Hispaania turism on äärmiselt koondunud mereäärsetesse asulatesse ja varjutus oli erakordne võimalus tuua majandus ranniku äärest lagedale sisemaale. Tänu sellele sündmusele teenisid väikesed külad majutust ja toitlustust vajavate külastajate pealt palju tulu. Siiski ei saa need külad pikka pidu pidada, sest kui sündmus sai läbi, sai läbi ka ajend sinna tulla.

Hispaaniale oli varjutus ka suur logistiline väljakutse, eriti nende samade väikekülade jaoks. Kahekohalise elanike arvuga küla jaoks on tohutult suur surve mitu korda suuremat arvu reisijaid võõrustada. Mitmes piirkonnas oli liiklus häiritud või ümber korraldatud.

Teine murekoht oli kõrged temperatuurid ja kergesti levivad metsapõlengud, mis riiki viimaste nädalate jooksul laastanud on.

Pimedus läheb kalliks maksma

Kui varjutuse vööndis asuvate piirkondade majutusasutused muudkui täitusid ja täitusid, tõusid ka nende hinnad aina kõrgemale ja kõrgemale. Sirlelgi läks kolme inimese peale kokku 1200 eurot majutuse ja 700 eurot lennupiletite peale.

RTVE vahendab, et üldjoontes tõi poolteist minutit pimedust Hispaania riigile sisse pea 350 miljonit eurot, millest umbes 70% tuli välisturistidelt. Iga päikesevarjutuse näljas välismaalane jättis seega Hispaania riigikassasse keskmiselt 1500 eurot.

Kogemus on hindamatu

Miks olid nii paljud reisijad nõus maksma suuri summasid lennupiletite ja hotellitubade eest? Milleks üldse kulutada raha ja energiat, et näha, kuidas 90 sekundit on pime? Igalt poolt on võimalik leida otseülekandeid, videoid ja pilte päikesevarjutusest, internetist saab neid igaüks vaadata igast maailma otsast.

Sirle vastus on lihtne: see on võimalus kogeda midagi, mida mujal samal viisil kogeda ei saa. See võimalus maksabki, sest seda ei saa teist korda läbi elada. Tema sõnul olid need 90 sekundit absoluutselt väärt kõike seda raha, vaeva ja organiseerimist.

„Seda peab ise kogema,“ selgitab Sirle. „Enne kui sa oled langevarjuga alla hüpanud, mõtled ka, et miks nad hüppavad, täiesti tobe ju. Aga seda on vaja oma naha peal tunda.“

Üks päikesevarjutus teise otsa

Hispaania ei pruugi jääda Sirle viimaseks varjutuse reisiks. Järgmine suurem päikesevarjutus toimub aasta pärast Egiptuses. 40-kraadise palavuse kätte ta ilmselt siiski ei läheks, aga see mõte käis tal peast läbi. See, mis ta möödunud nädalal Hispaanias koges, tekitas temas tahtmise neid tundeid veel kord tunda. Päikesevarjutuse turism on taastootev, alati ootab pärast ühte päikesevarjutust teine, kuhu uuesti reisida.

12. augusti päikesevarjutus oli tegelikult üksnes Ibeeria poolsaare varjutustriloogia algus. 2027. aasta 2. augustil võib näha juba järgmist päikesevarjutust ja 2028. aasta jaanuaris kolmandat. AFI hinnangul võib päikesevarjutuste trio Hispaaniale kokku sisse tuua üle 1,4 miljardi euro ja hulganisti turiste. Järgmise varjutuse vööndis asuva Tarifa linnakese kõik hotellid said täis broneeritud kaks tundi pärast eelmise lõppu, vahendab RTVE. Järgmise ja ülejärgmise aasta varjutused näitavad, mis päikesevarjutuse turismi fenomenist Hispaanias edasi saab.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?SaadaKommenteeriLoe kommentaare (1)