USA president Donald Trump andis pühapäeval Pentagonile korralduse oluliselt vähendada kümnepäevaseid ühiseid sõjaväeõppusi Lõuna-Koreaga, mis olid kohe algamas. Trump põhjendas seda õppuste maksumuse ning Souli keeldumisega osaleda Iraani-vastastes aktsioonides.
Mõni tund enne õppuste kavandatud algust kirjutas Trump ühismeedias, et õppusi on küll liiga hilja täielikult ära jätta, kuid ta ei ole õnnelik, et USA oli varem nõustunud nendel osalema. Samuti rõhutas ta oma väga häid suhteid Põhja-Korea diktaatori Kim Jong-uniga.
“Need õppused ei ole mitte ainult kulukad …, vaid saadavad riigile täiesti sobimatu ja vaenuliku signaali – riigile, mis seni, kuni Donald J. Trump on olnud president, ei ole kujutanud ohtu ning on olnud lugupidav,” kirjutas Trump viitega Põhja-Koreale.
Iga-aastased ühisõppused Ulchi Freedom Shield peaksid toimuma 17.–27. augustini ning neis osaleb umbes 18 000 Lõuna-Korea sõjaväelast. Ametnike sõnul pidid õppused hõlmama muu hulgas tegevusi droonide vastu võitlemiseks, GPS-signaalide häirimiseks ning küberrünnakutele reageerimiseks, et valmistuda Põhja-Korea arenevatele uutele võimetele vastu seismiseks.
Lõuna-Korea relvajõudude peastaap teatas Reutersile, et õppused algasid esmaspäeval kavakohaselt, kuid keeldus Trumpi kommentaare kommenteerimast. Lõuna-Korea presidendi kantselei ning kaitse- ja välisministeerium ei vastanud Souli riigipüha tõttu kohe kommentaaripalvele.
Pentagoni pressiesindaja suunas küsimused selles küsimuses Valgele Majale. Valge Maja ei vastanud kohe Reutersi päringule selle kohta, milliseid samme õppuste osas kavandatakse.
USA ja Põhja-Korea suhete tõusud ja mõõnad
Trump on juba pikka aega soovinud Lõuna-Koreaga peetavaid sõjaväeõppusi lõpetada või vähendada. See ulatub tagasi tema esimese presidendiaja juurde, mil ta nimetas õppusi provokatiivseteks ja kulukateks. Samuti on ta Souliga konflikti sattunud küsimuses, kui palju peaks Lõuna-Korea maksma riigis paikneva 28 500 USA sõduri ülalpidamise eest ning milline peaks olema nende roll piirkonna julgeoleku tagamisel.
Pyongyang kritiseerib regulaarselt USA ja Lõuna-Korea ühisõppusi, nimetades neid sissetungi ettevalmistuseks. Eelmisel kolmapäeval tulistas Põhja-Korea oma idarannikult Jaapani mere suunas ballistilise raketi, teatasid Lõuna-Korea ja Jaapani sõjavägi. See juhtus kuus päeva pärast sarnast Põhja-Korea lühimaa ballistilise raketi katsetust.
Trump võib püüda suhteid Kimiga parandada, ütles mõttekoja Stimson Center programmijuht Jenny Town.
“See otsus võib olla osa suuremast püüdlusest luua diplomaatiline võimalus Pyongyangiga, mida Trump on alates ametisse naasmisest järjekindlalt soovinud, ehkki selle sammu kaootiline iseloom ei avalda Pyongyangile tõenäoliselt suurt mõju,” ütles Town e-kirjas Reutersile.
Trumpi ja Kimi suhted on aastaid olnud väga heitlikud.
Trump nimetas Põhja-Korea liidrit kunagi väikeseks raketimeheks (little rocket man) ning ähvardas Pyongyangi tule ja raevuga. Kim omakorda ütles, et taltsutab tulega vaimselt ebastabiilse USA rauga.
Samas toimus nende vahel kolm tippkohtumist ning pärast Kimiga kirjade vahetamist kuulutas Trump: “me armusime”. Ükski neist diplomaatilistest jõupingutustest ei ole toonud siiski muutusi Põhja-Korea tuumarelvade ega ballistiliste rakettide arendamises.
Isegi kui Trump rääkis pühapäeval soojalt tuumarelvi omavast Põhja-Koreast, viitas ta samal ajal Lõuna-Korea seisukohale USA ja Iisraeli konfliktis Iraaniga.
“Kuigi need asjad ei ole päriselt seotud (?), küsisin hiljuti Lõuna-Korea presidendilt, kas nad sooviksid meiega ühineda Iraani Islamivabariigi tuumarelvadest vabastamisel, ja nad vastasid: “Ei, aitäh!”” kirjutas Trump.
Õppused liiguvad üha enam simulatsioonide suunas
Pole selge, kuidas äsja alanud õppusi täpselt kärpida saaks. Viimastel aastatel on need liikunud reaalsete lahinglaskmistega õppustelt üha enam arvutipõhiste raketi- ja küberrünnakute simulatsioonide poole.
USA sõjaväeametnike sõnul on Põhja-Korea sõdurid, kes on võidelnud Venemaa kõrval selle sissetungis Ukrainasse, saanud konfliktist lahingukogemusi. See hõlmab muu hulgas teadmisi mehitamata süsteemide, elektroonilise sõjapidamise ja küberoperatsioonide üha ulatuslikumast kasutamisest.
Ukraina teatas eelmisel nädalal, et Venemaa ballistilises raketirünnakus Zaporižžja terasetehasele kasutati Põhja-Koreas toodetud rakette. Rünnakus hukkus seitse töötajat ja tootmine tuli peatada. Lisaks kasutas Venemaa hüperhelikiirusega rakette Tsirkon.
USA Põhjaväejuhatuses kõrgel ametikohal töötav kindralleitnant Joseph Jarrard hoiatas eelmisel nädalal, et Põhja-Korea on edukalt katsetanud mandritevahelisi ballistilisi rakette, millel on piisav kandevõime tuumalaengu toimetamiseks ükskõik kuhu Põhja-Ameerikas. See muudab USA mandriosa kaitsmise tema sõnul veelgi keerulisemaks.