Alates 19. juulist ei tohi suurettevõtted Euroopa Liidus enam uusi müümata rõivaid, aksessuaare ja jalatseid hävitada. Põhjuseks on EL-i kestlike toodete ökodisaini määrus, mis hakkab alates 2030. aastast kehtima ka keskmise suurusega ettevõtetele, samas kui väike- ja mikroettevõtted on keelust üldiselt vabastatud.
Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna ringsuse ja finantseerimise valdkonna juht Mihkel Krusberg ütles ERR-ile, et määrus seab uued nõuded peaaegu kõigile liidu turul müüdavatele toodetele ning niisama hävitada rõivaid, aksessuaare ega jalatseid ei tohi.
“Võimaluse korral tuleb need müüa, annetada, parandada, korduskasutuseks ette valmistada või ringlusse võtta. Nõuded kohalduvad ettevõtjale, kes toote EL-i turule laseb või kelle valduses müümata kaup asub, sõltumata sellest, kas tegemist on tootja, maaletooja, hulgimüüja või jaemüüjaga,” rääkis Krusberg.
Kaubamaja AS-i arendus- ja haldusdirektor Liina Männamaa ütles, et nemad ei ole oma tooteid kunagi hävitanud.
“Kaubamaja hooajal müümata jäänud rõivad ja jalatsid suuname Leiupoodi, kust on võimalik neid soetada oluliselt soodsama hinnaga. Seal realiseerime neid seni, kuni tooted on müüdud. Osaliselt läheb jääk tagasi ka hankijatele,” selgitas ta.
Seetõttu ei muuda hiljuti kehtima hakanud määrus Männamaa sõnul Kaubamaja tegevuses otseselt midagi, kuna nad on juba aastaid samamoodi toimetanud.
Tootjad püüavad laojäägi teket vältida
Eesti rõiva- ja tekstiililiidu tegevjuht Ruta Rannala lausus, et ka nende liidu liikmeid ei puuduta muudatus kuigivõrd: enamik neist on Euroopa Liidu mastaabis mikro-, väikesed või keskmised ettevõtted, suuri on väga vähe. Lisaks on liidu liikmeskond valdavalt orienteeritud ekspordile, tootes konkreetse tellimuse alusel teistele brändidele, aga ise nad tooteid turule ei viigi.
Ka need Eesti ettevõtted, kes oma brändi alt kaupa toodavad, valmistavad seda turule täpselt arvestatud kogustes ning müüvad seni, kuni kaup saab müüdud. Rannala oletas, et edaspidi hakkavad nad veelgi täpsemalt oma partiisid välja arvutama ja kohandama, et vältida laojäägi teket.
“Riskid on suured seal, kus toodetakse miljonites ühikutes, palju ja kiiresti vahetuvat kaupa, rahvakeeli tänava- või kiirmoodi. Meil niisuguseid tootjaid Eestis ei ole,” tõdes Rannala.
Lisaks on ettevõtted tema sõnul osaga määruses puudutatud teemadest, näiteks digitaalse tootepassiga, ennetavalt vabatahtlikult tegelema hakanud.
Rannala märkis, et direktiiv käsitleb tootjana kõiki, kes panevad toote oma nime all turule ehk ka neid, kes toovad kolmandatest riikidest tekstiilitooteid. Kui selliseid tooteid tuuakse tohutu varuga ega suudeta neid mõistliku aja jooksul realiseerida, siis on neil vaja edaspidiseks tegutsemiseks strateegiat. Rannala usub, et selliseid riskantsemaid ettevõtteid hakkab EL kindlasti kontrollima.
“Ma ei ütleks, et kellelgi probleeme ei teki – arvan küll, et tekib, aga ma ei näe neid tootjate kontekstis märkimisväärselt,” sõnas Rannala, kelle hinnangul on määruse mõju märgatavam maaletoojatele.
Eesti tarbijad ostavad ära peaaegu kõik allahinnatud tooted
Eesti seisukohti määruse osas arutati 2022. aastal ning kaupmeeste liit tõi toona välja, et Eesti praeguses rõivaste hulgi- ja jaemüügis on müümata jäänud toodete hävitamine väga harvaesinev praktika. Tavaline on see, et toodetele tehakse järk-järgult üha suuremat allahindlust, mille tulemusel ostavad Eesti tarbijad ära praktiliselt kõik turule pandud tooted.
“Seetõttu ei ole Eesti kontekstis probleemne keeld ostmata jäänud tooteid hävitada, kuniks säilib luba neid allahindlusega müüa,” tõdes kaupmeeste liit.
Kaubandus-tööstuskoda pidas määruse kehtestamisel põhiliseks, et EL-i siseturul kehtiksid ühesugused ökodisaininõuded, vältimaks olukorda, kus igal liikmesriigil on erinevad nõuded, mis killustaksid turgu.
Koja kommunikatsiooni- ja arendusjuht Kaur Orgussaare ütles, et valitsus võttis kaubanduskoja antud tagasisidet üldiselt arvesse ning pärast seda ei ole koda teemaga rohkem aktiivselt tegelenud.
Mihkel Krusberg kliimaministeeriumist tõdes, et muudatuse tõttu on kaubandus- ja tekstiiliettevõtted pidanud ümber vaatama oma varude juhtimise, allahindluskampaaniad, tagastuste käitlemise ning annetamise ja taaskasutuse lahendused.
“Kuigi muudatus võib ettevõtjatele kaasa tuua täiendavaid kulusid ja halduskoormust, nähakse selles ka võimalust arendada ringsusel põhinevaid ärimudeleid, vähendada ületootmist ning leida uusi võimalusi tootmise ülejääkide kasutamiseks,” sõnas Krusberg.
Müümata kauba hävitamine ei ole siiski täiesti keelatud – erandid on kehtestatud näiteks ohtlikule või kahjustatud kaubale, aga ka juhul, kui tegu on võltskauba või intellektuaalomandi õigusi rikkuva tootega või annetamiseks pakutud kaubaga, mille annetussüsteem tagasi lükkas.
Müümata jäänud toodete hävitamiskeeld peaks aitama vältida ületootmist ja jäätmeteket, mis on määruse seletuskirja kohaselt muutunud laialt levinud keskkonnaprobleemiks. Kui kaupu toodetakse, transporditakse ja seejärel hävitatakse, ilma et neid oleks sihtotstarbeliselt kasutatud, lähevad väärtuslikud majandusressursid kaotsi.