Loomulik on riigitüüri juures mitteolevatel inimestel idealiseerida võõra edu ja muuta olematuks Eestis tehtu ja saavutatu. Muru ei ole mujal alati rohelisem ja kõik investeeringud ei lähe meist mööda. Töö käib mitmel rindel, et tootmised ja tehased Eestisse tuleksid ja siia ka jääksid.
Me ei ela isolatsioonis, et saaks keerulise majandusolukorra veeretada tervenisti valitsuse süüks, nagu seda proovib teha oma hiljutises kirjutises Andrus Kaarelson Parempoolsetest. Selliseid arvajaid on teisigi. Arusaadav, aga see on klassikaline populism. Enese kriitiline hindamine viib edasi, enese järjekindel ja lahmiv mutta tampimine aga mitte.
Ma ei salga, et on tehtud vigu, eksitud või kõik on parimas korras, aga suures pildis on Eesti majanduse konkurentsivõime kasvatamiseks tehtud viimastel aastatel ära mitmed kauaoodatud tegevused just investeeringute soodustamiseks. Ka meie majandus on statistikaameti korrigeeritud andmete järgi olnud tõusuteel juba alates 2024. aastast ja praeguseks oleme jõudnud tubli kaheprotsendilise kasvuni.
Kuidas on valitsus sellele kaasa aitamas? Tehaste ja tootmiste rajamiseks vajalikud planeeringud ja loamenetlused lühenevad, sest reformisime planeerimisseadust ja peatselt lisandub ka strateegiliste investeeringute kiirrada. Tööstusalade kaardirakendusest saab juba paari klikiga sobiva koha välja valida. Vähemalt kaks aastat on koos ettevõtjatega tehtud bürokraatiamasina suurpuhastust ja see töö jätkub.
NIMBY (“mitte minu tagaaeda”) murdmiseks kehtib tuuleparkide rajamiseks kohaliku kasu instrument ehk täiendav toetus kohalikele omavalitsustele. Rääkimata ettevõtjate toetamisest teadus- ja arendustöö ning innovatsiooni soodustamisel või tööturu kaasajastamisest.
Ebakindlus kui investeerimist takistav tegur
Vaatame tervikpilti. Viimased kuus aastat ei ole olnud sugugi lihtsad. Peamiseks põhjuseks välised tegurid alates koroonakriisist ja energiakriisist, Venemaa täiemahulisest sõjast Ukrainas kuni Lähis-Ida kriisi ja Lõuna-Euroopa suviste kuumalaineteni, mille mõju meile alles jõuab. Naiivne oleks arvata, et need jäävad viimasteks kadalippudeks.
Ebastabiilsus ei halvanud majandust ja investeeringuid mitte ainult Eestis. Kogu Euroopas on viimaste aastate geopoliitiline ja majanduslik ebakindlus muutnud ettevõtted ettevaatlikumaks ning suuri investeerimisotsuseid on edasi lükatud.
Küll aga moodustasid Eurostati andmete järgi 2025. aastal põhivarainvesteeringud Eestis 24,2 protsenti SKP-st, millega olime EL-is viiendal kohal, kohe pärast Rootsit. Euroopa Liidu keskmine oli 21,5 protsenti. Põhivarainvesteeringutena arvestatakse nii ettevõtete, riigi, kui ka majapidamiste tehtud investeeringuid hoonetesse, masinatesse, seadmetesse, IT-lahendustesse, tarkvarasse, teadus- ja arendustegevusse ehk kõigesse, mis loob majanduslikku väärtust.
Peamine põhjus investeeringute edasilükkamisel on olnud ebakindlus. Euroopa Investeerimispanga 2025. aasta ettevõtete uuringus nimetas koguni 83 protsenti EL-i ettevõtetest ebakindlust investeerimist takistavaks teguriks, 79 protsenti tõi probleemina välja oskustööjõu puuduse ja 75 protsenti energiakulud. See tähendab, et tegemist ei ole Eesti-spetsiifilise nähtusega, vaid üsna selgelt üle-euroopalise probleemiga.
Vaid parimast maksusüsteemist ja digiriigist ei piisa
Konkurents väheste uute investeeringute pärast on muutunud riikide vahel teravaks.
Ma pooldan turumajandust, kus turg suudab ise toimida, riik sekkuma ei pea, vaid loob ettevõtetele konkurentsivõimelise keskkonna toimetamiseks. Paraku pole see praeguses olukorras piisav, ettevõtete meelitamiseks on vaja präänikut.
Enam ei piisa parimast ja konkurentsivõimelisemast maksusüsteemist, mis on meil OECD riikide seas juba 12 järjestikust aastat vankumatult esikohal olnud, või globaalselt tuntud digiriigi kuvandist. Ärge saage valesti aru, need on endiselt meie au ja uhkus, kuid vaja on enamat.
Konkurentsis püsimiseks sai loodud toetusmeede suurte, vähemalt saja miljoni euro suuruste investeeringute ligimeelitamiseks. Kolm projekti kogumahus 400 miljonit eurot, millest 44 miljonit on riigi toetus, on toetusotsused saanud ja ootavad toetuse saamiseks realiseerimist. Need on mahukad projektid, mis nõuavad kannatust.
Hiljuti langetasime meetme minimaalse investeeringu mahu sajalt miljonilt eurolt 70-le miljonile. Valitsus ei teinud seda sel põhjusel, et taotlejaid ei tulnud. Tuli küll, aga mitte piisavalt, et meede oma eesmärki täismahus täidaks: tuua Eestisse uusi investeeringuid, luua kõrgema lisandväärtusega töökohti ja tugevdada Eesti tööstuse konkurentsivõimet.
Kui terves Euroopas on investeerimiskliima nõrk ja ka ettevõtjatelt tuli tagasiside, et praeguses olukorras on mõistlik lävendit langetada, siis me võtame seda kuulda ja tegutseme vastavalt turu seisule. Nii on toetus rohkematele kättesaadav, edaspidi ka meie julgeoleku tagamiseks olulistele valdkondadele nagu kaitse- ja toidutööstus, mille lävendid on vastavalt 20 ja 35 miljonit eurot.
Toetuse sihtrühma laiendamine aitab luua rohkem paindlikkust valdkondadele, millesse investeerimine on eriti oluline, et tugevdada Eesti majandust, vähendades sõltuvust kolmandatest riikidest.
Eestis ei ole investeeringud kokku kuivanud
Eesti ei ole kõrb, kus kõik investeeringud on kokku kuivanud, kus ulub tuul ja silmapiiril laiub tühjus.
“Ka niisama miljardite eurode loopimine ilma täpsemale andmestikule viitamata on tegelikkuse moonutamine endale kasulikus suunas.”
Majandus- ja tööstusministrina ma otseloomulikult soovin näha praegusest rohkem investeeringuid, mis kasvataksid meie majandust, looksid lisandväärtust ja pakuksid inimestele heapalgalisi töökohti, aga loetleda ette vaid neid investeeringuid, mida tehakse mujal või mis on läinud Eesti asemel naaberriikidesse, ei anna faktilist kinnitust väitele, et Eesti on välisinvesteeringute meelitamisel läbi kukkunud või et välisinvestorid siit põgenevad. Ka niisama miljardite eurode loopimine ilma täpsemale andmestikule viitamata on tegelikkuse moonutamine endale kasulikus suunas.
Kellele selle narratiivi levitamine kasu toob? Näen selles vaid poliitilist kasulõikamist. Eestile teeb see aga paraku kahju.
Eesti Panga värskeima majanduse rahastamise ülevaate järgi on juba neli aastat järjest tulnud Eesti ettevõtetesse uusi välismaiseid otseinvesteeringuid rohkem, kui välisinvestorid on siit kapitali välja viinud osaluste vähendamise või müügi kaudu.
2025. aasta seisuga kuulub välisomanikele ligi 30 protsenti Eesti mittefinantsettevõtete omakapitalist ning Eesti Panga hinnangul on see osakaal sarnane nii koroonakriisieelse taseme kui ka Soome, Läti ja Leeduga.
Tõsi, uued välismaised omakapitaliinvesteeringud Eesti mittefinantsettevõtetesse on viimastel aastatel püsinud ligikaudu samal tasemel, aga need ei ole vähenenud. Aastaid võrreldes tuleb arvesse võtta ka seda, millal ja kui palju võetakse välja dividende. Mida rohkem dividende välja võetakse, seda vähem raha reinvesteeritakse ja ka see mõjutab andmeid.
Eestisse tehakse kõrge lisandväärtusega investeeringuid
“Muru on mujal rohelisem” loogikat võiks sama hästi kasutada ka Eesti puhul. Võime näiteks võtta mõne ABB või muu rahvusvahelise ettevõtte Eestisse tehtud investeeringu ja järeldada, et Eesti on parem kui kogu ülejäänud Euroopa. Näiteks avas ABB eelmisel aastal Eestis kaks uut rajatist ning paigutas siia oma Euroopa ainsa tuulikute teeninduskeskuse.
Värskeim avalikkuse ette tulnud investeering puudutab Baltikumi esimest TI-tehast, mille ehitus käib Eestis. Ühe suure eduloona saab tuua Narva rajatud Neo magnetitehase, mis rajati Eestisse just nimelt tänu kiirele asjaajamisele ja meie tarkadele inimestele. Tegemist on vaieldamatu maailmarekordiga, vaid 500 päeva kulus investeerimisotsusest tehase avamiseni.
Juba mitmendat aastat järjest teevad meediamajad tänuväärset tööd, koostades ülevaateid Eestisse ehitatavatest uutest tehastest ja tootmishoonetest. Sel aastal käivitab Eestis tootmise mitukümmend uut tehast 330 miljoni euro eest. Üllataval kombel on ka Eesti spaaturul buum. Lähiaastatel kerkib Eestisse plaanide järgi ligi kümme uut spaad. Isegi lätlased julgevad siia investeerida ja laiendavad 70 miljoni euro eest Kohila vineeritehast, mis on oma algse projekteeritud tootmisvõimsuse ületanud.
Vastupidiselt Andrus Kaarelsonile ei näe ma mingit traagikat selles, et Eesti ettevõtted investeerivad ka väljapoole Eestit. Selliste ettevõtete üle nagu Skeleton peaksime uhkust tundma, kui nad avavad tehaseid ja kasvatavad oma tegevust üle Euroopa.
Nii toimivadki edukate ja jõukate riikide ettevõtted: suuremahulisem tootmine paigutatakse sinna, kus on selleks piisavalt tööjõudu, tootmisvõimsust ja muid vajalikke ressursse, samal ajal kui suurema lisandväärtusega tegevused nagu arendus, juhtimine, müük ja intellektuaalomand jäävad koduriiki ning loodud väärtus jõuab lõpuks tagasi ka siinsesse majandusse.
Juba Eesti suurusest tulenevalt ei saa me iialgi siia teha näiteks 10 000 töötajaga tehast, aga me saaksime taolist tehast kenasti opereerida Poolas, Saksamaal, hoides peakontori, arendustegevuse ja kõrgema lisandväärtusega töökohad Eestis.
Samamoodi võib mõne tööstusprojekti energiavajadus olla nii suur – näiteks 500 MW liitumisvõimsus –, et Eesti elektrivõrk ei suuda seda realistlikult pakkuda. Sellisel juhul ei tähenda tehase rajamine mujale Eesti kaotust, vaid Eesti ettevõtte rahvusvahelist kasvu.
Eesti majandus kasvab sama kiiresti kui USA majandus
Meie majandus on kõige kiuste pöördunud kasvule. Oleme jõudnud tubli kaheprotsendilise majanduskasvuni ning kasvame värskete Eurostati teise kvartali andmete järgi sama kiiresti kui USA majandus ja ligi kaks korda kiiremini kui Euroopa Liit keskmiselt.
See ei tähenda, et kõik probleemid oleksid lahendatud või et võiksime käed rüpes istuda, sest konkurents investeeringute, ettevõtete ja talentide pärast nõuab meilt iga päev rohkem pingutust.
Majandust ei kasvata see, kui me ise järjekindlalt oma ettevõtluskeskkonda mutta tambime ja kuulutame maailmale, et Eestis pole mõtet investeerida. Kriitika peab aitama meil paremaks saada, mitte muutuma enesehävituslikuks võistluseks selles, kes suudab Eestit kõige mustemates toonides maalida.
Laseme Eesti majandusel kasvada. Teeme tööd selle nimel, et siia oleks hea investeerida, ettevõtet kasvatada ja uusi töökohti luua. Ärme peleta ise eemale neid, keda siia meelitada püüame.