Eesti ja Rootsi vahel sõlmitud vanglarendilepingu, mille kohaselt esimesed Rootsi vangid peaksid lähiajal Tartu vanglasse toodama, saaks poliitilise tahte korral võrdlemisi lihtsalt tühistada, ütles vanglateenistuse juht Rait Kuuse.
Nii Isamaa kui ka Keskerakond lubavad võimule tulles Tartu vanglarendilepingu tühistada. Vanglateenistuse juhi sõnutsi on poliitilise soovi korral lepingu tühistamine võrdlemisi lihtne. Mingeid sanktsioone või lepingutrahve leping tema sõnutsi näiteks ette ei näe, kinnitas Kuuse.
“Mõlemad lepingupooled saavad igal ajahetkel lepingu lõpetada ilma lisatingimusi seadmata. Ainuke tingimus on, et lepingu lõppemisest tuleb 12 kuud ette teada anda. Kui diplomaatiliste kanalite kaudu on vahetatud vastavad noodid, et välisleping tuleb ühe poole arvates lõpetada, siis alustame Rootsiga ettevalmistusi selleks, et 12 kuu pärast hiljemalt oleks leping lõpetatud ja kõik kinnipeetavad tagasi Rootsi vanglates. Samuti näeb leping ette ka klausli, et kui on erakorraline sündmus, siis saab seda tähtaega lühendada,” rääkis Kuuse.
Keskerakonna peasekretär ning Tartu piirkonna juht Anneli Ott rääkis, et vanglarendilepingu peaks lõpetama isegi sel juhul, kui kevadeks pole midagi hullu juhtunud ehk ühtegi negatiivset mõju avaldunud.
“Kindlasti ei pruugi need mõjud avalduda nii kiiresti, aga mida rohkem ja kauem seda teenust pakutakse, seda kindlam on risk, et eeldatavad probleemid tekivad ja süvenevad,” sõnas Ott.
Sama ütles ka isamaalane Tõnis Lukas.
“Meie erakonna esimees on Rootsi peaministrit sellest teavitanud, et see leping toob Eestile tõenäoliselt selliseid järelmeid, millega ei ole arvestatud. Me lõpetame uues valitsuses, juhul kui Isamaa selles valitsuses on, selle vanglarendilepingu ning see informatsioon on Rootsi poolele edasi antud,” rääkis Lukas.
Esimesed Rootsi vangid peaksid Tartu vanglasse jõudma juba sel või järgmisel nädalal, kuid millal täpsemalt, julgeolekukaalutlustel välja ei öelda. Peamiselt peaks vangid saabuma Tartu lennujaama kaudu.
Kuuse ütles, et avalikkusele antakse vangide edukast saabumisest teada siis, kui vangid juba Tartus trellide taha on jõudnud.
“Põgenemisrisk on esimene, mida tuleb vältida. Kindlasti ei ole kellegi huvides, et transpordi ajal tekivad olukorrad, kus põgenemine muutub võimalikuks. Arvestades rendilepingu puhul ka seda, et ühiskonnas on sees teatud laetus, siis on mõistlikum ajada neid asju maksimaalse turvalisusega,” sõnas Kuuse.
Kokku peaks niiviisi aasta jooksul Tartusse jõudma 600 Rootsi kinnipeetavat. Kulud maksab kinni Rootsi riik, makstes Eestile olenevalt vangide hulgast 31 kuni 61 miljonit eurot aastas.