Möödunud õppeaasta oli esimene, mille lõpus pidid Lätis gümnaasiumiõpilased kohustuslikus korras sooritama ühe neljast loodusainete eksamist. Kutsekoolide lõpetajatel tuli samas valdkonnas teha üldtaseme eksam. Kokku kukkus neil eksamitel läbi rohkem kui 400 õpilast, vahendas LSM.
Samas õppis enamik eksamil läbikukkunud õpilastest 11. klassis või eelviimasel kursusel, mistõttu saavad nad järgmisel aastal neid eksameid uuesti sooritada.
“Valmistusime õpilastega väga sihikindlalt juba sügissemestrist alates. Korraldasime peaaegu igal nädalal erinevaid konsultatsioone ning vastavalt koolis kehtivale korrale tegime ka veebruaris proovieksami. Seega oleme tööd teinud. Tulemused on üldiselt head. Natuke on kahju, et kõige silmapaistvamad tulemused jäid võib-olla saavutamata,” ütles keskkooliõpetaja Lauris Freimanis.
Koolis, kus Freimanis õpetab, sooritas loodusainete eksami 35 õpilast, kelle keskmine tulemus oli riigi keskmisest üheksa protsendipunkti võrra kõrgem.
Neljast loodusainete eksamist saavutati kõrgeim tulemus füüsikaeksamil, kus koguti keskmiselt 53 protsenti punktidest. Bioloogia-, keemia- ja üldtaseme loodusainete eksamil said sooritajad keskmiselt umbes 46 protsenti punktidest.
Kõige rohkem õpilasi – ligi 5000 – sooritas bioloogiaeksami. Seal oli ka kõige rohkem läbikukkujaid nii absoluutarvult kui ka protsentuaalselt. Bioloogiaeksamit ei suutnud sooritada 258 noort. Teistel eksamitel oli sooritajaid umbes 2000 ning läbikukkunute arv jäi 33 ja 92 vahele.
Võimalik, et need, kes ei tundnud end üheski loodusaines piisavalt tugevana, arvasid, et bioloogiaeksami sooritamiseks on siiski kõige suuremad võimalused, selgitas riikliku hariduse arengu agentuuri eksamite osakonna vanemekspert ja keskkooli bioloogiaõpetaja Mihails Basmanovs.
“Mõnikord valitakse bioloogia viimase võimalusena. Me tajume intuitiivselt, et see võib olla tingitud sellest, et neil ei pruugi olla kindlustunnet, et nad saavad füüsika või keemiaga hästi hakkama,” sõnas ta.
Tööandjad: loodusainete eksam sunnib nii koole kui ka õpilasi pingutama
Läti tööandjad on juba pikka aega nõudnud kohustuslike loodusainete eksamite kehtestamist.
Ühe argumendina on nad toonud välja, et Läti noored valivad liiga vähe STEM-valdkonna (teadus, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika) õpinguid ning üks põhjus on koolis omandatud ebapiisavad teadmised selles valdkonnas. Nendes sektorites napib spetsialiste, ütles Läti Tööandjate Konföderatsiooni peasekretär Kaspars Gorkšs. Tema sõnul sunnib eksam pingutama nii koole kui ka õpilasi.
“Näiteks selle tsentraliseeritud eksami kasutuselevõtuga rakendavad koolid ise mitmeid täiendavaid meetmeid ning seetõttu paranevad järgmistel aastatel ka tulemused nendes õppeainetes,” lausus Gorkšs.
Freimanise hinnangul oleks oluline analüüsida eksamitulemusi ja pakkuda nende põhjal koolidele sihipärast tuge.
Loodusainete eksamit nii gümnaasiumis kui ka põhikoolis Freimanis toetab.
“Loodusainete õpetajana toetan seda muidugi. Ma näen sellel mitmeid eeliseid, sest esiteks, kui ministeerium ise on öelnud, et STEM on riigi prioriteet, ja ka tööandjad on kinnitanud, et see on väga vajalik, siis nõudlus nende valdkondade järele on olemas,” sõnas ta.
“Ma arvan, et riik peaks olema huvitatud sellest, et õpilased suhtuksid nendesse õppeainetesse tõsisemalt. Lisaks, nagu me teame, aitavad need kaasa õpilaste kriitilisele ja matemaatilisele mõtlemisele, eriti praegusel ajal, mil desinformatsiooniriskid on suuremad,” ütles Freimanis.
Kehvade tulemuste põhjused: vähene tundide arv, tundide korraldus ja õpilaste motivatsioon
Andmeid selle kohta, kuidas eri koolide õpilastel eksamitel läks, ei ole veel avalikustatud.
Läbikukkujaid oli nii kaugõppes kui ka tavapärases kontaktõppes olevate keskkoolide seas, märkis Basmanovs.
Kehvade tulemuste põhjuseks võib olla nii ebapiisav tundide arv kui ka tundide korraldus ning see, kui hästi on õnnestunud õpilasi motiveerida eksamiks teadlikult valmistuma.
Õpilased kasutavad üha rohkem ka andmevihikuid, mida Basmanovs nimetab ametlikuks spikriabiks. Näiteks sisaldab füüsikaeksami vihik valemeid. Mõnikord on aga juhtunud, et õpilane näeb sellist vihikut eksamil esimest korda ega tea tegelikult, mida sellega peale hakata.
Freimanise õpilaste jaoks osutus raskemaks standardiseeritud ülesannetega testiosa.
Uurimuslikus osas pidid õpilased aga mõistma, et vastustes tuli kasutada väga täpseid termineid.
“Tegelikult tuleb minu arvates öelda, et siin on väga oluline ka keeleline küsimus, millega tuleb nende uurimuslike ülesannete lahendamisel arvestada. See on üsna oluline, sest sageli otsustab just üks sõna, kas vastus läheb täielikult arvesse või ainult osaliselt,” ütles Freimanis.
Õpetaja hinnangul oli tänavune eksam üldiselt hea ja õppekavale vastav, kuid selles oli mõningaid konksuga ülesandeid, millega kontrolliti pigem taibukust kui füüsikateadmisi.