Oluline Venemaa-Ukraina sõjas teisipäeval, 18. augustil kell 12.35:

– Ukraina korraldas Moskvale ulatusliku droonirünnaku;

– Ghana palus Moskval lõpetada oma kodanike värbamine sõtta;

– Venemaa raketirünnakus Harkivi oblastile hukkus 10 inimest;

– Ukraina õhutõrje hävitas öösel 111 Vene drooni;

– Venemaa hoiatas Suurbritanniat Ukraina varustamise eest droonidega;

– Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1210 sõdurit.

Ukraina korraldas Moskvale ulatusliku droonirünnaku

Venemaa tulistas öösel Moskva oblastis alla 197 drooni, teatas pealinna linnapea Sergei Sobjanin teisipäeva varahommikul sotsiaalmeedias. 

Tema sõnul suundus esmaspäeva õhtust kuni kella viieni hommikul Venemaa pealinna ümbritseva piirkonna poole kokku 620 drooni.

Ukraina seirekanal Exilenova Plus teatas, et Venemaa õhutõrje tabas Pavlovski Possadi linnas, umbes 67 kilomeetri kaugusel Moskvast, elumaja, kui üritati droone alla tulistada. Hoone katusel oli näha tulekahju. 

Samuti teatati tulekahjust Moskva oblastis asuvas alumiiniumitehases. Kolmas tulekahju puhkes väidetavalt Ljubertsõs asuvas majas, mis jääb vahetult Moskva linna piiridest väljapoole.

Tekitatud kahju ulatus ei olnud kohe teada.

23 kilomeetrit Moskvast idas asuvas Staraja Kupavna linnas tehtud kohalike elanike videotes on väidetavalt näha tänavatel jooksvaid inimesi ja kihutavaid autosid, samal ajal kui taustal on kuulda plahvatusi.

Moskva oblasti kuberneri Andrei Vorobjovi sõnul said Moskvast 58 kilomeetrit idas asuvas Elektrostali linnas kahjustada auto ja trafoalajaam.

 Venemaa riikliku meediakanali Moscow 24 teatel sai Moskva lähistel väidetavalt kahjustada Venemaa suure veebikaubandusettevõtte Wildberries ladu.

Teatatud rünnakud järgnesid 16. augustil toimunud ühele Ukraina suurimale droonirünnakule Moskva oblastis, mille käigus sai kahjustada Wildberriese ladu.

Ukraina droonivõimekuse arenedes on rünnakud Moskva vastu viimastel kuudel sagenenud.

Ukraina ründab regulaarselt sügaval Venemaal ja okupeeritud aladel asuvat sõjalist taristut, et vähendada Moskva võimet sõda jätkata.

Venemaa raketirünnakus Harkivi oblastile hukkus 10 inimest

Venemaa raketirünnakus Ukraina idaosas asuva Harkivi oblasti külale hukkus kümme inimest, teatasid Ukraina võimud.

“Täna hommikul korraldasid venelased jõhkra rünnaku Harkivi oblastis Petšenihõs asuvale rahvarohkele ristmikule – seal asuvad postkontor ja kauplused ning ümberringi on üksnes elumajad,” ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski sotsiaalmeedias.

Zelenski avaldas fotod hävinud hoonest, põlevatest autodest ning päästetöötajatest, kes kandsid inimesi kanderaamidel.

“Me vastame sellele Venemaa rünnakule kindlasti,” ütles ta.

Rünnakus sai veel 17 inimest vigastada, teatas Harkivi oblasti kuberner Oleh Sõnjehubov sõnumirakenduses Telegram.

Venemaa ei ole rünnakut seni avalikult kommenteerinud.

Rünnak kahjustas Sõnjehubovi sõnul kümmet eramut, kohvikut, postkontorit, kauplust ja vähemalt seitset autot.

Ukraina peaprokuratuuri teatel kasutas Venemaa esialgsetel andmetel kahte väikest Banderoli tiibraketti.

Kohalik ametnik ütles rahvusringhäälingule Suspilne, et raketid tabasid küla keskosa, kus asuvad kohvik, postkontor ja kauplused.

Ghana palus Moskval lõpetada oma kodanike värbamine sõtta

Ghana on palunud Moskval lõpetada Ghana kodanike ebaseaduslik värbamine Venemaa-Ukraina sõtta, ütles Ghana välisminister Samuel Okudzeto Ablakwa, vahendasid Venemaa meediakanalid.

Ablakwa sõnul on Ukrainas hukkunud 62 Ghana kodanikku ning 15 on endiselt teadmata kadunud.

Teade tuli ajal, mil Aafrika, Aasia ja teiste piirkondade valitsused on üha enam mures Moskva jõupingutuste pärast värvata oma kodanikke Ukraina-vastasesse täiemahulisse sõtta palgasõduriteks.

Pärast Ablakwaga peetud kõnelusi toimunud pressikonverentsil väitis Venemaa välisminister Sergei Lavrov, et Ghana kodanikud sõlmisid Venemaa kaitseministeeriumiga lepingud “solidaarsusest riigiga, mis aitas neil võidelda rassismiga”, samuti “materiaalsetel ja rahalistel põhjustel”.

Ablakwa sõnul leppisid ministrid kokku, et teevad probleemi lahendamiseks koostööd.

Lavrovi sõnul on Venemaa kaitseministeerium saanud sarnaseid taotlusi ka teistelt riikidelt ning loonud “eriorgani, mis neid taotlusi läbi vaatab”.

Ukraina sõjaväeluure HUR teatas aprillis, et Venemaa kavatseb 2026. aastal värvata oma relvajõududesse rohkem kui 18 500 välismaalast. Ukraina välisminister Andrii Sõbiha ütles veebruaris, et teadaolevalt võitleb Venemaa poolel 1780 Aafrika riikide kodanikku.

Alates 2022. aastal alanud täiemahulisest sissetungist  on Venemaa värvanud võitlejaid nn globaalse lõuna riikidest, pakkudes neile rahalisi hüvesid ja Venemaa kodakondsust.

Mitu riiki on väljendanud muret värbamise sagenemise pärast. Botswana andis näiteks ametliku hoiatuse petlike värbamisskeemide eest.

Välismaalased on varem teatanud, et neid on eksitatud ja sunnitud tegevteenistusse, samal ajal kui Moskva on suurendanud Aafrika riikides oma propagandategevust.

Ukraina õhutõrje hävitas öösel 111 Vene drooni

Venemaa väed ründasid ööl vastu teisipäeva Ukrainat 147 ründedrooniga. Ukraina õhutõrje hävitas neist 111.

“Kella kaheksa seisuga olid Ukraina õhutõrjejõud riigi põhja-, lõuna- ja idaosas hävitanud või elektrooniliselt alla toonud 111 Shahedi, Gerbera ja muud tüüpi drooni. Droonide tabamusi registreeriti 19 kohas ning allatulistatud õhuvahendite kukkumist kolmes kohas,” teatasid Ukraina õhujõud.

Rünnaku tõrjumises osalesid Ukraina kaitseväe lennuvahendid, õhutõrjeraketiväe üksused, elektroonilise sõjapidamise vahendid, mehitamata süsteemide üksused ja mobiilsed tulegrupid.

Kell kaheksa hommikul rünnak veel kestis.

Venemaa hoiatas Suurbritanniat Ukraina varustamise eest droonidega

Venemaa süüdistas Suurbritanniat Ukraina konflikti teadlikus eskaleerimisele suunamises pärast kinnitust, et Suurbritannias toodetud droone on kasutatud rünnakutes Venemaa territooriumil asuvate sihtmärkide vastu.

“Sellega tegutseb Suurbritannia veriste kuritegude ja terrorirünnakute kaasosalise ja kaastäitjana,” teatas Venemaa saatkond Suurbritannias.

Saatkond lisas, et Londoni tegevusel on vältimatult tagajärjed, mille eest tuleb Suurbritannial vastutada. Mida sügavamalt riik konflikti sekkub, “seda kõrgemat hinda tuleb tal maksta”, teatas saatkond.

Suurbritannia kaitseministeeriumi esindaja ütles BBC Newsile vastuseks, et Suurbritannia seisab Ukraina kõrval õlg õla kõrval.

“Venemaal ei tohiks olla mingit kahtlust selle valitsuse kindlameelsuses seista vastu Venemaa agressioonile nii Ukrainas kui ka Suurbritannia ja meie liitlaste vastu,” ütles ministeeriumi esindaja avalduses.

Esindaja sõnul on Suurbritannia pühendunud varustama Ukrainat varustusega, mida Ukraina vajab, et kaitsta end Venemaa presidendi Vladimir Putini ebaseadusliku sissetungi eest.

Kõnealuseid droone toodavad kaks eraldi Suurbritannia ettevõtet ning neid on Venemaal ulatuslikult ja edukalt kasutatud sõjaliste ja tööstuslike sihtmärkide, sealhulgas naftatöötlemistehaste ja veebikaubandusettevõtte Wildberries ladude ründamiseks.

Ukraina on Wildberriesi korduvalt sihikule võtnud ning väidab, et kümnest suurimast ettevõtte logistikakeskusest seitse on tegevusest välja viidud.

Üks sõjaväeallikas kinnitas BBC-le, et rünnakutes kasutati Suurbritannia droone. 

Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova on öelnud, et Venemaa territooriumi ründamiseks, sealhulgas Rostovi oblasti Kamenski rajoonis asuva kütusehoidla vastu, kasutati Briti komponente ja konfiguratsioone sisaldavaid droone.

Moskva hoiatus Suurbritanniale järgnes Ukraina rünnakute lainele Venemaal. 

Aprillis teatas Suurbritannia kaitseministeerium, et tarnib Ukrainale kümneid tuhandeid droone, sealhulgas pikamaa-ründedroone. Tegemist oli Suurbritannia seni suurima sellise abipaketiga.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1210 sõdurit

Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

– elavjõud umbes 1 469 970 (+1210);

– tankid 12 274 (+2);

– jalaväe lahingumasinad 25 162 (+7);

– suurtükisüsteemid 48 155 (+55);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 2040 (+3)

– õhutõrjesüsteemid 1577 (+5);

– lennukid 439 (+0);

– kopterid 354 (+0);

– maapealsed droonisüsteemid  2292 (+19);

– operatiivtaktikalised droonid 467 459 (+1 962);

– tiibraketid 5010 (+3);

– laevad/kaatrid 35 (+0);

– allveelaevad 2 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 135 891 (+443);

– eritehnika  4547 (+7).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.