Seltsi sõnul on metskits hundile oluline ja eelistatuim saakloom. Lisaks aga söövad hundid sõltuvalt piirkonnast ja kättesaadavusest veel metssigu, põtru, kopraid, punahirvi, jäneseid, aga ka rebaseid, linde, kahepaikseid ja roomajaid. Lisaks ei ütle hunt ära ka raipest.
Jahimehed lisavad, et viimastel aastatel on kisklussurve metskitsele Mandri-Eestis olnud märkimisväärne.
Keskkonnaagentuuri värskete andmete järgi kütiti 2025/2026. jahiaastal Eestis 3309 metskitse, mis oli viimase kaheteist hooaja madalaim tulemus. Sealjuures enamus (ligi 60%) kütiti metskitserohkes Saare maakonnas. Mandri-Eestis on metskitse arvukus tugeva kisklussurve tõttu püsinud madalal.
Rajakaamerad on ulukiseires oluline abivahend, sest võimaldavad koguda infot loomade esinemise ja käitumise kohta neid häirimata.
„Viljandimaa rajakaamera salvestis annab statistika kõrvale ka vahetu pilgu sellesse, mis metsas ööpimeduses toimuda võib ja mis tavasilmale võib jääda nähtamatuks,“ nendib selts.
Hundi arvukus on mitu aastat olnud kõrgemal suurkiskjate kaitse- ja ohjamise kavas kokkulepitud tasemest ning palju esines ka huntide tekitatud kahju kodu- ja kariloomadele.
Hunte kütiti möödunud jahihooajal riigi mandriosas 167. See on ühtlasi viimase 29 aasta kõrgeim kütitud huntide arv. Sarnaselt eelneva hooajaga Saare ja Hiiu maakonnas hunte ei kütitud.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?SaadaKommenteeriLoe kommentaare (3)