Tallinnas on siiani koolikohata 854 noort ehk ligi viiendik põhikooli lõpetanutest, teatas abilinnapea Andrei Kante, kes nimetas tema sõnul õppimiskohustuse reformiga seoses kujunenud olukorda dramaatiliseks.
“Praegu on Tallinnas koolikohata 854 noort ehk ligi viiendik põhikooli lõpetanutest,” ütles Kante teisipäeval Tallinna linnavalitsuse pressikonverentsil. “Eriti terav probleem on üleminekukoolide (endiste venekeelsete koolide – toim.) lõpetajate seas – neist on koolikohata hetkeseisuga 28,7 protsenti, eestikeelsete koolide lõpetajatest aga 12,8 protsenti,” lisas ta.
Tallinna haridusvaldkonna abilinnapea esitatud andmete kohaselt on üleminekukoolide lõpetajate seas koolikohata 480 noort ja eesti koolide lõpetajate seas 320 noort. “Ehk siis suurusjärgud on üpriski võrreldavad,” tõdes Kante.
Tema hinnangul ei ole õppimiskohustuse reform käivitunud soovitud kujul.
“Riik pani noortele kohustuse õppida, kuid ei taganud kõigile tegelikku võimalust õpiteed jätkata,” märkis ta.
Kante sõnul ei vasta paljude noorte õpitulemused gümnaasiumide ega ka kutsekoolide sisseastumistingimustele.
Ta viitas ka samas, et paljud noored vajavad täiendavat tuge nii eesti keeles kui ka matemaatikas.
“Siinkohal nõustun inimarengu aruande toimkonnaga: põhikooli lõpetamise ja edasi õppimise eeldused ongi piisav eesti keele oskus ning tugev matemaatiline pädevus. Tuleb leida need puuduolevad eesti keele ja matemaatikaõpetajad. Ja teiseks tuleb riigil ja omavalitsustel ausalt hinnata nende ainete õpetamise kvaliteeti ning teha vajalikud otsused, et kõik noored valdaksid eesti keelt nõutaval tasemel,” rääkis Kante.
Tema sõnul ei tohiks ükski põhikooli lõpetaja jääda puuduliku eesti keele oskusega.
“Ja see, mis puudutab matemaatika pädevust, siis ilmselgelt on õige varsti meie haridussüsteemis õpetajate põud selline, et ka järgmised põlvkonnad ei saa kvaliteetset reaalõpetust,” lisas abilinnapea.
Kante sõnul on Tallinn rakendanud olukorra lahendamiseks kõiki linna käsutuses olevaid võimalusi: korraldab vastuvõtu täiskasvanute gümnaasiumite mittestatsionaarsesse õppesse, teeb lisavastuvõtu munitsipaalkoolidesse ning täitnud Tallinna Rakenduslikus Kolledžis kõik riigi tellitud ettevalmistava õppe kohad.
“Me saaksime aga teha veelgi rohkem. Tallinn saab luua täiendavaid ettevalmistava õppe rühmi, oleme valmis alustama ministeeriumiga läbirääkimisi kas või täna. Ministeeriumil minu hinnangul ei ole enam aega olukorra analüüsimiseks, tuleb hakata tegutsema, probleem on teada ja tuleb kiiremas korras leida vastav lahendus,” ütles Kante.
Õpetajate puudujääk tavalisel tasemel
Abilinnapea antud ülevaate kohaselt on värbamine Tallinna haridusasutustes jõudnud lõppjärku ning kui juunis oli vaba ligi 300 õpetaja ametikohta, siis praegu on neid 170.
“Ehk siis see trend kahjuks jätkub – meie süsteemis on pidevalt puudu ligikaudu 200 õpetajat. Aga värbamine jätkub siiski septembri esimestel nädalateni ja seega ei ole andmed veel lõplikud,” lisas ta.
Küll aga on muutunud vabade ametikohtade jaotus – andmed ei näita, et värbamisvajadus oleks põhiliselt üleminekukoolides, vaid uusi töötajaid vajavad võrdselt nii eestikeelsed kui ka endised vene koolid.
“Üldhariduskoolides vajatakse kõige rohkem klassiõpetajaid hetkeseisuga 15, samuti matemaatika, eesti keel teise keelena ja siis eesti keel emakeelena õpetajaid, aga ka eriklassi ja liikumisõpetajaid,” loetles ta. “Haripunkti on jõudnud tugispetsialistide puudus: kokku on täitmata 38 ametikohta ja lasteaiaõpetajate osas ligikaudu 15 ametikohta.”
Lasteaedadest on B2 keelenõuete tõttu lahkunud 300 abiõpetajat, kuid hetkeseisuga on juba ligikaudu 160 uut abiõpetajat värvatud ja 34 ametikohale käivad konkursid, teatas Kante.