Oluline Venemaa-Ukraina sõjas esmaspäeval, 17. augustil kell 20.21:
– Ukraina nädalavahetuse droonirünnakud purustasid senised rekordid;
– Ukraina on sulgenud seitse kümnest suurimast Wildberriese keskusest;
– Venemaa ründas öösel Izmaili ja Odessa sadamat;
– Ukraina peastaap: rindel leidis ööpäevaga aset 236 lahingkokkupõrget;
– Ukraina hävitas riiki rünnanud 128 Vene ründedroonist 106;
– Moskva linn tühistas droonirünnakute ohu tõttu sõjaväemuusika festivali;
– Venemaa ründas nädala jooksul 13 korda Naftogazi objekte;
– Venemaa on värvanud oma armeesse tuhandeid inimesi 37 Aafrika riigist;
– Ukraina võib aasta lõpuks saada valmis enda toodetud ballistilised raketid;
– Telegraph: Venemaa ehitab stardiplatvorme modifitseeritud droonidele;
– Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1440 sõdurit.
Ukrainlased võtsid Volnovahha rajoonis vangi 30 Vene vägede sõdurit
Ukraina eriväed viisid Oleksandrivka sektoris Donetski oblastis Volnovahha rajoonis läbi operatsiooni ja vabastasid Andreevka-Klevtsovo ning võtsid vangi 30 Vene sõdurit.
Vene väed üritasid pikka aega väikeste gruppidena küla okupeerida. Ukraina eriväed liikusid läbi küla, tõrjusid Vene väed positsioonidelt välja ja taastasid kontrolli territooriumi üle.
Selle tulemusel alistusid 30 Vene sõjaväelast. Need okupandid, kes vastupanu jätkasid, kõrvaldati. Seega on Andriivka-Klevtsovo taas Ukraina kontrolli all.
Sel aastal viisid Ukraina relvajõud läbi aktiivseid pealetungioperatsioone Oleksandrivka suunas. Aasta algusest on Ukraina väed vabastanud 26 küla Dnipropetrovski, Donetski ja Zaporižžja oblastis.
Kokku on Ukraina kontrolli alla tagasi saadud ligikaudu 745 ruutkilomeetrit territooriumi.
Moskva linn tühistas droonirünnakute ohu tõttu sõjaväemuusika festivali
Moskva linn pidi droonirünnakute ohu tõttu tühistama rahvusvahelise sõjaväemuusika festivali. Üritus toimub igal aastal Moskva Punasel väljakul Kremli müüride taustal. 18. korda toimuv festival pidi aset leidma augusti lõpus.
Vladimir Putini korraldusel hakati festivali korraldama 2007. aastal ning seal on aastate jooksul esinenud kümneid sõjaväeorkestreid. Ukraina droonirünnakud Moskvale ja selle ümbrusele on aga sagenenud. Hiljuti korraldas Ukraina ühe viimaste kuude suurima droonirünnaku Moskvale ja selle ümbrusele.
Ukraina nädalavahetuse droonirünnakud purustasid senised rekordid
Ukraina uuendas nädalavahetuse jooksul kahel korral välja lastud droonide arvu rekordit.
Väljaanne Dialog.ua vahendas Vene meediat, mille andmetel teatas Venemaa kaitseministeerium laupäeval 1328 Ukraina drooni allatulistamisest, mis oli sel hetkel sõja algusest suurim ööpäevane näitaja. Pühapäeval tulistas aga Vene õhutõrje enda väitel alla 1478 lennuki-tüüpi drooni, mis peaks olema – kui Venemaa avaldatud andmed on tõesed – uus absoluutne rekord.
Enne seda nädalavahetust oli uudistekanali Agentstvo arvutuste kohaselt suurim näitaja 1158 drooni ööpäevas – nii paljudest tõrjutud droonidest teatas Venemaa sõjavägi 2. augustil.
Venemaa võimud väidavad praktiliselt alati, et suudavad kõik Ukraina droonid kas alla tulistada või muul viisil kahjutuks teha ning kui mõni sihtmärk saab tabamuse, siis öeldakse see olevat saanud pihta droonirusudega.
Esimest korda teatas Venemaa kaitseministeerium enam kui 1000 Ukraina drooni hävitamisest ühe ööpäeva jooksul 17. mail, kui teatati 1054 drooni allatulistamisest.
Pärast seda on Venemaa kaitseministeerium veel 11 korral teatanud enam kui 1000 drooni hõlmavatest rünnakutest ühe ööpäeva jooksul. Neist kümme juhtumit leidsid aset juba augusti algusest saadik ning üks 25. juulil.
Enne laupäeva oli Ukraina Venemaa ametlike andmete kohaselt sõja jooksul vaid neljal korral saatnud ühe ööpäeva jooksul teele rohkem kui 1100 drooni. Lisaks 2. augustile registreeriti sellised rünnakud 6., 10. ja 13. augustil.
Nüüd ületati see tase kahel järjestikusel päeval – esmalt 1328 ja seejärel 1478 drooni.
Selles kontekstis tabas pühapäeva öösel Moskva oblastit üks suurimaid rünnakuid alates sõja algusest.
Agentstvo andmetel tulistati oblastis alates laupäeva õhtust alla 187 drooni. Rünnaku järel puhkes Podolski tööstuspargis Koledino ulatuslik tulekahju pindalalt Wildberriesi suurimas laos.
Ukraina on sulgenud seitse kümnest suurimast Wildberriese keskusest
Ukrainal on õnnestunud ründetegevusega sulgeda Vene internetikaubanduse ettevõtte Wildberries kümnest suurimast keskusest seitse, teatas Ukraina kaitseministeerium.
Üks ettevõtte viimastest keskustest suleti pärast ulatuslikku droonirünnakut Moskva oblastile pühapäeval.
Ööl vastu pühapäeva ründas Ukraina FP-1 droonidega suurt Wildberriese logistikakompleksi Moskva oblastis Koledinos. Rünnaku järel puhkes seal ulatuslik tulekahju.
Ukraine’s MoD says 7/10 of Wildberries’ largest logistics hubs are now offline. Overnight strikes disabled Koledino — its biggest warehouse by area at ~250,000 m² — & Domodedovo.
Experts warn the mounting losses now threaten the company’s complete operational collapse.
8/14 pic.twitter.com/3fs5mcNVg8
— (@Tweet4AnnaNAFO) August 17, 2026
Seega on Ukraina rünnakud mõjutanud olulist osa Venemaa turu logistikavõimsusest.
“Venemaa logistika tunneb teravalt Venemaa poolt Ukrainale toodud sõja tagajärgi, mille Venemaa Ukrainasse tõi,” märkis Ukraina kaitseministeerium.
Varem teatati, et Podolskis asuv Wildberriesi logistikakeskus süttis Ukraina droonirünnaku tagajärjel ja sotsiaalmeedias levisid videod tohutust põlengust.
Ministeerium rõhutas, et pärast pühapäeva öösel Moskva ümbrusele tehtud laiaulatuslikku droonirünnakut peatas lisaks Domodedovos asuvale laole töö ka ettevõtte logistikakeskus Koledino tööstuspargis. Koledino kompleks oli Wildberriesi suurim ladu ja selle pindala on 250 000 ruutmeetrit.
Ukraina on korraldanud droonirünnakuid Venemaa suurima e-kaubanduse ettevõtte Wildberries logistikataristu vastu alates juuli keskpaigast.
Ukraina põhjendab logistikakeskuste ründamist sellega, et platvormi kaudu tarnitakse sõjaväele kahesuguse kasutusega kaupu ja varustust, mille seas näiteks droonikomponente, kuulikindlaid veste, sihikuid ja kaableid.
Droonirünnakud Moskvale ja selle ümbrusele on sel suvel muutunud regulaarseks.
Ukraina ründas neljapäeval ühtlasi Venemaal Baškortostanis asuvat Gazpromi Neftehim Salavati naftarafineerimiskompleksi.
“Gazpromi Neftehim Salavat on üks Venemaa suurimaid naftatöötlemis- ja naftakeemiakomplekse,” seisis Ukraina peastaabi teadaandes.
“Selle töötlemisvõimsus on kuni kümme miljonit tonni aastas. Ettevõte toodab muuhulgas autobensiini, diislikütust, kütteõli, bituumenit, polüetüleeni ja teisi naftasaadusi ning polümeere. See on kaasatud Venemaa okupatsiooniarmee toetamisse,” lisati avalduses.
Rafineerimistehas asub Ukraina piirist umbes 1300 kilomeetri kaugusel ja viimati sai see tabamuse ööl vastu 14. juulit.
Peastaap teatas ühtlasi Ukraina edukatest rünnakutest okupeeritud Krimmis asuva Sakõ lennubaasi lennujuhtimistornile.
Ukraina Julgeolekuteenistus (SBU) on varem kirjeldanud Sakõd ühe Venemaa peamise sõjaväelennubaasina okupeeritud Krimmis, kust taktikalised lennukid sooritavad regulaarselt rünnakuid Ukraina vastu ja toetavad Venemaa sõjalisi operatsioone lõunarindel.
Samuti sai neljapäeval tabamuse Baškortostani Tšišminski rajoonis asuv Vene jaemüügihiiu Wildberriesi ladu ja jaotuskeskus.
Meediakanali Raadio Vabadus Venemaa toimetus teatas satelliidipiltidele viidates, et tulekahjus hävines viiendik jaotuskeskusest ehk ligikaudu 30 000 ruutmeetrit.
Venemaa ründas öösel Izmaili ja Odessa sadamat
Venemaa ründas ööl vastu esmaspäeva sadamataristut Ukraina lõunaosas Odessa oblastis, vallandades seal tulekahjud, mis nüüdseks on kustutatud, teatasid Ukraina võimud esmaspäeval.
Venemaa kaitseministeeriumi teatel tabasid Vene õhulöögid Izmaili sadamas sõjalisi sihtmärke, mida ministeerium kirjeldas kui “sõjalist lasti vedavate laevade lossimiseks kasutatavat kaid, lääne sõjatehnikat sisaldavaid angaare ning mereväe droonide ladusid”. Reuters ei suutnud neid väiteid sõltumatult kontrollida.
Rumeenia piiri lähedal asuv Izmail on Ukraina suurim Doonau-äärne sadam.
Eraldi rünnakus tabasid Vene väed enda väitel Odessas patrullkaatrit ja kütusehoidlaid.
Odessa oblasti kuberner teatas, et kahjustada sai Togo lipu all sõitev tsiviillaev ning neli inimest sai vigastada.
Ukraina peastaap: rindel leidis ööpäevaga aset 236 lahingkokkupõrget
Rindel leidis pühapäeval aset 236 lahingkokkupõrget, teatas esmaspäeval Ukraina relvajõudude peastaap.
Kõige rohkem vaenlase rünnakuid registreeriti Pokrovski, Kostjantinõvka ja Slovjanski suunal.
Vene vägi korraldas pühapäeval ühe raketirünnaku, kasutades 12 raketti, ja 82 õhurünnakut, heites 255 liugpommi. Vaenlane kasutas ka 11 783 kamikaze-drooni ja korraldas 3309 mürsurünnakut asustatud piirkondadele ja Ukraina üksuste positsioonidele.
Ukraina hävitas riiki rünnanud 128 Vene ründedroonist 106
Ukraina õhukaitse hävitas ööl vastu esmaspäeva riiki rünnanud 128 Vene ründedroonist 106, teatasid õhujõud.
Droonid tabasid sihtmärke 14 paigas, lisati teates.
Venemaa ründas nädala jooksul 13 korda Naftogazi objekte
Venemaa ründas Ukraina energiaettevõtte Naftogaz rajatisi viimase nädala jooksul Ukraina eri piirkondades 13 korral, teatas ettevõte esmaspäeval.
Naftogazi sõnul olid rünnakute peamisteks sihtmärkideks tootmisrajatised. Ettevõte lisas, et mõne rajatise töö on rünnakute tõttu peatatud, mis on kaasa toonud tootmismahtude vähenemise.
Venemaa on värvanud oma armeesse tuhandeid inimesi 37 Aafrika riigist
Venemaa on värvanud oma relvajõudude ridadesse vähemalt 2982 inimest 37 Aafrika riigist, teatas pühapäeval Ukraina välisministeerium vastusena rahvusringhäälingu Suspilne päringule.
Ukraina välisministeeriumi andmetel on sõjas Ukraina vastu hukkunud vähemalt 486 Venemaa poolt värvatud Aafrika riikide kodanikku. Ukrainas on sõjavangis 35 kodanikku 17 Aafrika riigist. Kõige rohkem värvatuid on registreeritud Keeniast, Egiptusest, Kamerunist, Ghanast, Nigeeriast, Ugandast, Alžeeriast ja Malist.
“Aafriklaste värbamiseks kasutavad Venemaa eriteenistused laia manipuleerimismeetodite arsenali, mille eesmärk on sundimine ja pettus, eelkõige tsiviiltööle või koolitusele tulek hilisema tööle asumise ettekäändel, lubades suurt materiaalset kindlustatust, väljavaateid saada Venemaa kodakondsus või muid rände- ja sotsiaalseid eeliseid. Paljudel juhtudel sunnitakse välismaalasi väljasaatmise või vangistamise ähvardusel allkirjastama venekeelseid sõjaväelepinguid,” kirjeldas Ukraina välisministeerium ajakirjanikele.
Välisministeerium märkis samuti, et Ukraina püüab Venemaa poolt Aafrika kodanike värbamisele vastu seista.
Ametkond jagas, et Ukraina diplomaatilised esindused Aafrika riikides teavitavad kohalikke ametnikke regulaarselt asjaoludest, et vaenlane nende kodanikke värbab. Lisaks viib Ukraina läbi teabekampaaniat riikides, kus sel on oma diplomaatilised esindused.
Varem on teiste seas näiteks Botswana võimud süüdistanud Venemaa oma kodanike värbamises sõjaks Ukraina vastu. Võimude andmetel venelased petavad Botswana kodanikke ja pakuvad neile tasuvat tööd, kuid tegelikult sunnivad neid osalema vaenutegevuses.
Botswana välisministeerium märkis, et selliste skeemide ohvrite arv kasvab murettekitava kiirusega.
“Saame jätkuvalt südantlõhestavaid kõnesid kaasmaalastelt, kes on juba rindejoonel ja kurdavad ohtlike tingimuste üle,” kinnitas välisministeeriumi ametnik.
Seoses sellega kutsus Botswana rahvusvaheliste asjade ministeerium kodanikke üles hoolikalt kontrollima välismaiseid tööpakkumisi.
Lisaks selgus ajalehe The Telegraph uurimisest, mis viitas Ukraina strateegilise kommunikatsiooni keskuse uuele raportile ja osalejate endi tunnistustele, et Venemaa kasutab aktiivselt tööhõiveskeeme ja haridusprogramme, et meelitada Aafrika kodanikke osalema sõjas Ukraina vastu.
Eelkõige rääkis 25-aastane keenialane nimega Michael ajakirjanikele, et 2025. aastal pakuti talle Venemaal tööd, mis on seotud tagalas asuvate objektide valvamisega. Mehele lubati ühekordset makset umbes 5600 naela ehk nii 7500 dollarit ja 1700 naela ehk pea 2300 dollari suurust kuupalka. Pärast Venemaale saabumist aga allkirjastas mees enda väitel venekeelse sõjaväelepingu, millest ta aru ei saanud, sai relvad ja sattus peaaegu kohe ilma igasuguse väljaõppeta Ukrainas rindele.
Ukraina parlamendi inimõigustevolinik Dmõtro Lubinets on varem kinnitanud, et Ukraina sõjaväelased võtsid vangi 51 riigi kodanikke, keda Venemaa oma armeesse värbas. Kõik nad osalesid sõjas Ukraina vastu. Eelkõige on vangistuses just Aafrika riikide kodanikke.
Ukraina võib aasta lõpuks saada tootmisvalmis enda ballistilised raketid
Ukraina võib omandada kolme kuni kuue kuu jooksul võime hakata kasutama Venemaa sihtmärkide ründamiseks enda toodetud ballistilisi rakette, ütles pühapäeval endine kaitseminister Mõhhailo Fedorov meediakanalile CBS News.
“Me peame alistama Venemaa igas tehnoloogilises tsüklis ja tegema otsuseid 24/7,” rääkis Fedorov, kes hoiatas samas, et kuigi Ukraina teeb kiireid uuendusi, siis areneb ka Venemaa kiiresti.
Enne oma ametist vabastamist juulis mängis Fedorov keskset rolli Ukraina strateegia väljatöötamisel droonide, mehitamata maasüsteemide ja muude tehnoloogiate kasutamiseks, et tasakaalustada Venemaa eeliseid elavjõus ja tavarelvastuses.
Kiiev on seni tuginenud Venemaa sõjaliste ja tööstuslike sihtmärkide kaugrünnakutes suures osas kaugmaadroonidele ja tiibrakettidele. Ballistilised raketid annaksid Ukrainale kiirema ja potentsiaalselt raskemini tõrjutava võimaluse kaugmaarünnakuteks.
Venemaa samal ajal tulistab rutiinselt ballistilisi rakette Ukraina linnade ja taristu pihta. Ukrainal on selliste relvade tõrjumiseks väga vähe vahendeid, mis teeb neist ühe kõige keerulisema probleemi riigi õhutõrjele.
Ukraina kaitsetööstusettevõte Fire Point testis juunis ballistilist raketti, mis on osa Kiievi laiemast jõupingutusest laiendada oma kodumaiselt toodetud kaugmaa-arsenali.
Fedorovi ametiajal kiirenes Ukraina ballistiliste rakettide programm.
Endine kaitseminister kinnitas CBS Newsile, et ootab Ukraina ballistilise raketi väljatulistamist Venemaa vastu enne aasta lõppu.
President Volodõmõr Zelenski vabastas Fedorovi ametist juuli keskel keset teateid konfliktist kaitseministri ja ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi vahel. Otsus vallandas üle Ukraina tuhandete osalejatega meeleavaldusi. Rohkem kui kuu aega pärast tema ametist vabastamist kogunesid protestijad pühapäeval taas Kiievisse, kus marssisid läbi linna ja nõudsid tema ennistamist.
Ukraina parlament naaseb 18. augustil suvepuhkuselt ja protestijad ootavad, kas Zelenski esitab kaitseministri kohusetäitja Jevhen Hmara ametlikult sellele ametikohale.
“Ma tõesti ei taha Ameerika publikule seda kõike üksikasjalikult seletada. Olgu põhjus milline tahes, kuid on oluline mõista, et Ukraina jätkab võitlust,” vastas Fedorov CBS Newsi küsimusele, et miks ta enda arvates ametist vabastati.
Fedorovi ametiajal laiendas Ukraina märkimisväärselt kodumaist relvatootmist ning suurendas Venemaa sisemaal asuvate sihtmärkide vastaste kaugrünnakute sagedust ja ulatust.
Rääkides tema vallandamisele järgnenud meeleavaldustest, ütles endine tehnoloogiaettevõtja CBS Newsile, et need peegeldavad ukrainlaste pühendumust demokraatlikele väärtustele ja vabadustele, mida riik kaitseb oma sõjas Venemaa vastu.
Fedorov ei välistanud, et naaseb kunagi valitsusse.
“Varsti näeme. Kuid igal juhul on kogu minu töö suunatud sõja lõpetamisele ja Ukraina ülesehitamisele,” lisas eksminister.
Telegraph: Venemaa ehitab stardiplatvorme modifitseeritud droonidele
Venemaa on rajanud salajasi baase, mis on võimelised lennutama võimsaid droone sügavale NATO territooriumile, kirjutas ajaleht Daily Telegraph, mida esmaspäeval vahendas ukrainlaste uudisteagentuur Unian.
Väljaanne viis läbi uurimise ja tuvastas kümme sellist baasi koos vastvalminud stardiplatvormidega Venemaa kõige kaasaegsemate kaugmaadroonide jaoks.
“Mõnda neist baasidest kasutatakse juba Ukraina ründamiseks ning nende lähedus piirile aitab kaasa massilistele õhurünnakutele, mis murravad läbi Kiievi nõrgeneva õhutõrjesüsteemi,” seisis artiklis.
Väljaanne lisas, et baasid kujutavad endast pikaajalist ohtu ka NATO liitlastele, mis asuvad nendest väljalastavate ründedroonide lennuulatuses.
Analüütikud hoiatasid, et seda tehnoloogiat võidakse sõja korral kasutada ka Euroopa riikide vastu, kuna osad neist baasidest võimaldavad lasta kõige võimsamaid Vene droone kuni Varssavini välja.
Telegraphi andmetel usuvad Euroopa ja USA luureesindajad, et Venemaa kaalub relvastatud provokatsiooni võimalust Poola territooriumil, raketi- või droonirünnakuid elutähtsale taristule, samuti niinimetatud valelipurünnakuid, milles süüdistatakse Ukrainat.
NATO pressiesindaja kinnitas väljaandele, et allianss on valmis kaitsma iga tolli liitlaste territooriumist ja jätkab oma valmisoleku suurendamist heidutuseks ja kaitseks mistahes ohtude ja eriti droonide eest.
Avaldatud dokumentidele ja satelliidipiltidele tuginedes tuvastas väljaanne Venemaa piiril Valgevene ja Ukrainaga vähemalt 59 uut stardipaika ehk mehaanilist rööbast, mida kasutatakse fikseeritud tiivaga droonide õhkutõusmiseks traditsioonilise lennuraja asemel.
Väljaanne väitis samuti, et mõned neist droonide juhtimiskeskustest on ümber ehitatud sõjaväebaasidest ja tsiviillennujaamadest ning maapiirkondadesse Venemaal on rajatud täiendavaid stardiplatvorme.
Drooniluurega tegeleva ettevõtte DroneSec satelliidipiltide analüüsist selgus, et umbes 20 äsja paigaldatud rööbastest tunduvad olema pikemad, mis viitab nende võimekusele lennutada Kremli uusimaid droone kaugmaarünnakuteks.
“Uute modifikatsioonide kasutamine avastatud baasidest võimaldaks [Vene režiimi juhil Vladimir] Putinil anda löögi näiteks Poola pealinnale,” nentis ajaleht.
Ajaleht toonitas siiski, et taoliste rünnakute kavandamise kohta pole märke, kuid NATO juhtkond valmistub tulevaseks konfliktiks.
Väljaanne lisas, et Kremli väitel suudavad droonide aeglasemad ja vanemad modifikatsioonid jõuda ka Ühendkuningriigi rannikule, kuid on väga tõenäoline, et kõik neid baase kasutades teelelastud droonid püütakse kinni.
Internetti lekkinud Ukraina valitsuse dokumentide kohaselt on uusimad modifikatsioonid nimega Geran-4 ja Geran-5 võimelised saavutama kiiruse, mis on piisav õhutõrjesüsteemidest kõrvalehoidmiseks ja kandma samal ajal 90 kilogrammi kaaluvat laadungit.
Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1440 sõdurit
Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
– elavjõud umbes 1 468 760 (+1440);
– tankid 12 272 (+2);
– jalaväe lahingumasinad 25 155 (+4);
– suurtükisüsteemid 48 100 (+93);
– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 2037 (+3);
– õhutõrjesüsteemid 1572 (+2);
– lennukid 439 (+0);
– kopterid 354 (+0);
– maapealsed droonisüsteemid 2273 (+16);
– operatiivtaktikalised droonid 465 497 (+2093);
– tiibraketid 5010 (+3);
– laevad/kaatrid 35 (+0);
– allveelaevad 2 (+0);
– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 135 448 (+597);
– eritehnika 4540 (+5);
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.