Elektrilevi ja Eleringi ühine arengukava aastaks 2030 arvestab kasvava tarbimisega ning toob ühiskonnale 54 miljonit eurot säästu ja 1200 megavatti uut liitumisvõimsust.
Elektrilevi arengukava võtab eesmärgiks saavutada Eesti energiamajanduse arengukavas seatud sihid. Selleks on Eesti jaotusvõrku järgneva kümnendi jooksul vaja investeerida ligi 1,9 miljardit eurot. Investeeringud aitavad suurendada võrgu läbilaskevõimet ja kasvatada võrgu ilmastikukindlust.
«Täna on 28 protsenti meie võrgust jõudnud oma projekteeritud eluea lõppu ja see protsent kasvab aasta-aastalt. Meie eesmärk on seada sellele pidur ning investeerida järgmisel 10 aastal võrkudesse ligi 1,9 miljardit. Nii tagame varustuskindluse, tootjate ja tarbijate mõistlike kuludega võrku liitmise ning tänapäevastele ootustele vastava kliendikogemuse,» ütles Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm.
Praegused võrgutasud kogu vajalikku rahastust ei taga ja lisaks 1,9 miljardile eurole on võrgu kriisikindluse tugevdamiseks vaja veel ligikaudu 350 miljonit eurot. Ka nende investeeringute rahastamiseks praegustes võrgutasudes katet ei ole.
Investeeringud suunatakse kolme peamise eesmärgi täitmiseks – võrgu läbilaskevõime kasvatamiseks, et võimaldada uute tarbimis- ja tootmisvõimsuste liitumist, töökindluse parandamiseks, et vähendada elektrikatkestusi, ning kriisikindluse tugevdamiseks, et võrk peaks vastu tormidele, häiretele ja keerulisemale julgeolekuolukorrale.
Eeskätt on investeeringute kasvu taga on kiiresti muutuv elektritarbimine. Jaotusvõrgu tipunõudlus on viimastel aastatel püsinud 1250 ja 1450 megavati vahel, prognoosi kohaselt kasvab aga järgmise kümne aasta jooksul 20–30 protsenti, ulatudes 2036. aastaks umbes 1788 megavatini. Suurima mõju annavad transpordi elektrifitseerimine, energiasalvestuslahenduste kasutuselevõtt, tööstuse areng ja hoonete üleminek elektriküttele.