Euroopa Liidu ministrid arutasid teisipäeval Luksemburgis Euroopa Liidu üldasjade nõukogu kohtumise raames esimest korda Euroopa Liidu järgmise pikaajalist ligi kahe triljoni euro suurust eelarvet.
„Eesti toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut, mille kohaselt oleks ühenduse järgmine seitsmeaastane eelarve aastateks 2028–2034 eelmisest suurem, paindlikum ja lihtsam. Ligi kahe triljoni suurune eelarve võimaldaks ühendusel panustada nii senistesse valdkondadesse kui ka uue suunana liikmesriikide kaitsevõimesse,“ sõnas välisminister Margus Tsahkna.
Eelarve, mis muudab Euroopa tugevamaks
Teisipäevane arutelu oli jätkuks välisminister Margus Tsahkna eelmisel nädalal Tallinnas toimunud arutelule Euroopa Komisjoni eelarve, pettusevastase võitluse ja avaliku halduse voliniku Pjotr Serafiniga.
„Praeguse julgeolekuolukorra ja geopoliitiliste arengute valguses on oluline, et Euroopa Liidu järgmine pikaajaline eelarve näeks ette raha liikmesriikide kaitse- ja heidutushoiaku tugevdamiseks, Ukraina igakülgseks toetamiseks ja piiriüleste ühenduste parandamiseks, mis on võtmetähtsusega Euroopa Liidu konkurentsivõime tagamisel,“ sõnas Tsahkna. Ta viitas, et Eesti puhul on tegemist Rail Balticu rongiühenduse väljaehitamisega. Esmakordsed eraldised kaitsevaldkonnale muudavad järgmise Euroopa Liidu eelarve ajalooliseks.
„Eesti jaoks on oluline, et Venemaa agressioonist enim mõjutatud idapiiri riike toetataks lisaks kaitsevaldkonnale ka majanduslike ja sotsiaalsete mõjudega tegelemisel,“ ütles välisminister.
Lisaks Euroopa Liidu järgmisele eelarvele arutati teisipäeval Luksemburgis lihtsustamist käsitlevate õigusaktide koondpaketti, Euroopa Liidu väärtusi Ungaris ja Euroopa demokraatia kaitse algatust. Samuti tehti ettevalmistusi neljapäeval ja reedel toimuvaks Euroopa Ülemkoguks, kus põhitähelepanu on Venemaa agressioonil Ukraina vastu.
„Õiglase ja püsiva rahuni viib üksnes agressori survestamine ja ohvri toetamine. Seega tuleb kiiremas korras kiita heaks Euroopa Liidu 19. sanktsioonipakett, alustada tööd 20. sanktsioonipaketi kallal, võtta kasutusele Venemaa külmutatud varad, liikuda edasi eritribunali käivitamisega ja avada esimene klaster Ukraina liitumisläbirääkimisteks Euroopa Liiduga,“ ütles Tsahkna. Nädala lõpus toimuv liidrite kohtumine peab tooma neil teemadel asjakohaseid otsuseid.