Keskkonnaagentuuri avaldatud metsainventuur näitab, et meie metsad ei jõua piisavalt kiiresti taastuda. Valdkonnas puudub ka üksmeel kaitsealuse metsa osakaalu ja raiemahtude küsimuses.
2026. aasta statistilise metsainventuuri järgi on Eesti metsa pindala pisut suurenenud ja metsatagavara stabiliseerunud. Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala nentis siiski, et metsa raiutakse kiiremini, kui see taastuda jõuab.
“Majandatavates metsades on kuskil seitse-kaheksa aastat raiemaht ületanud netojuurdekasvu. Mida rohkem me täna raiume, seda varem saabub hetk, kui raiemaht kukub,” sõnas keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala.
Ala sõnul on liigirohkete metsade osakaal Eestis tõusnud, kuid mändide ja kuuskede arvukus langeb, sest okaspuude raielangi looduslikul uuenemisel kasvab asemele enamasti lehtpuumets. Seega vajavad okaspuumetsad eriti hoolsat majandamist.
“Kui metsast on raha välja võetud, siis tuleb sinna osa raha pärast tagasi ka panna ehk metsakasvatuslikud tegevused on selle koha peal vägagi vajalikud,” lausus Ala.
Metsa- ja puidutööstuse liidu metsanduse valdkonnajuht Hardo Becker ei näe metsatööstusel kuuskede ja mändide harvenemises suurt rolli, vaid peab vastutavaks ebasoodsat ilma ja kahjureid.
“See, et puuliigiline koosseis mingil määral varieerub – on see siis metsaomaniku otsusest tulenev või kliimamuutustest – on tegelikult puidutööstusele täitsa ootuspärane. Pigem tuleks rõhku panna sellele, et me kasvataksime tulevikus metsas rohkem tihumeetreid hektari kohta,” sõnas Becker.
Eestimaa looduse fondi metsaeksperdi Eliisa Passi sõnul on okaspuid vähemaks jäänud ülemäärase raie tõttu.
“Valitsus võiks tegutseda selle nimel, et raiemahud langeksid ning selleks tuleb muuta erinevaid raiereegleid meie seadustes. Näiteks tuleks tõsta puude raievanuseid, eriti okaspuude puhul, mida on praegu tugevalt üle raiutud,” ütles Pass.
Becker raiemahu vähendamist vajalikuks ei pea. Pigem on tema sõnul metsatööstusele piirav, et mittemajandatav mets moodustab viiendiku kogu Eesti metsamaast. See on Euroopas kolmas tulemus.
“See, kui me oleme viinud suure hulga puitu nii-öelda kasutusest välja kaitse alla Eesti riigis, siis see on meil valitsuse otsus olnud,” ütles Becker.
Ala leiab, et kuigi suuri muutusi pole eelmiste aastatega võrreldes toimunud, ei oleks raiemahu suurendamine jätkusuutlik.
“Mingit sellist üleöö võimaluste ärakadumist ei ole, aga kindel on see, et ei ole mõistlik täna tuleviku arvelt elada,” lausus Ala.