Arenguseire Keskuse ekspert Olavi Miller sõnas, et platvormitöö on Eestis eelkõige lisasissetuleku teenimise viis, mitte teadlik karjäärivalik, kuid Eestis on mitu tuhat inimest, kes teevad seda tööd täistööajaga või suuremaski mahus. «Pikaajalise karjääriteena on platvormitöö praegu pigem ebaatraktiivne, kuid selle mõju edasisele karjäärile sõltub tugevalt tehtava töö iseloomust. Näiteks sõidujagamis- ja kullerteenuse pakkujate seas ilmnesid uuringus selged käärid töö iseloomu ja tegijate haridustaseme vahel. Kaks kolmandikku täistööaja või enamaga selle töö tegijatest leidsid, et nad on selle töö jaoks ülekvalifitseeritud, samuti väljendasid nad rahulolematust arengu- ja õppimisvõimalustega,» ütles Miller.
Veebipõhise platvormitöö tegijate töö vastab nende haridusele paremini ning karjääritupiku kategooriasse liigituvad neist pigem vähesed. Kõrgem on ka veebipõhise platvormitöö tegijate rahulolu arenguvõimalustega ning nende valmisolek täiendõppeks oma valdkonnas.
TalTechi, Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli läbiviidud uuringust selgus, et veebipõhist erialast tööd tegevate inimeste jaoks on platvormid olulised eelkõige stardiplatvormina uues valdkonnas, kliendibaasi laiendamiseks ja eksperimenteerimiseks. Samuti kasutatakse platvormitööd sageli vaheetapina töökohtade vahel, üleminekul palgatöölt ettevõtlusse ja lisaraha teenimiseks. Kullerite ja äpitaksojuhtide puhul on platvormitöö seotud pigem sissetuleku teenimise kui arenguga.
Ligi pooled küsitletud platvormitöö tegijatest hindasid raha tähtsust oma töös maksimumhindega. Äpitaksojuhtide ja toidukullerite seas pidas raha esmatähtsaks aga üle 70 protsendi vastanutest.
Platvormitööd tehakse Eestis sageli õpingute, palgatöö, pensioni, vanemahüvitise või ettevõtluse kõrval. Veebipõhise töö tegijate seas on täistööajaga töötajate osakaal 7%, kuid sõidujagamis- ja kullerteenuse pakkujatest teeb seda tööd vähemalt täistööajaga 30% vastanutest, mis on arvutuslikult 2245 inimest Eestis.