Soome Sotsiaaldemokraatlik erakond tegi ettepaneku sisserändepoliitika karmistamiseks, millega on tavaliselt valijate hääli püüdnud Põlissoomlased. Viimaste hinnangul ei ole sotsiaaldemokraatide ettepanekud usutavad.
Opositsioonis olev Sotsiaaldemokraatlik erakond tegi mõni päev tagasi ettepaneku siduda sisserändajate sotsiaaltoetused keeleoskusega. Ka tasuta tõlketeenuseid võiks osutada ainult teatud aja jooksul. Samuti tuleks sotsiaaldemokraatide sõnul vähendada sisserändajatele lastega kodus olemise ajal makstavaid toetusi, et julgustada naisi tööle minema. Karistusi Soomes tehtud kuritegude eest tuleks karmistada ja jõugukuritegevuse puhul lausa kahekordistada. Eelkõige tuleb Rootsi vigu vältida, toonitavad sotsiaaldemokraadid.
“Tuleb tegutseda enne, kui asjad liiga kaugele lähevad ja rangemad karistused toimivad loodetavasti heidutusena,” ütles partei parlamendifraktsiooni esimees Tytti Tuppurainen.
Tavaliselt esinevad sisserändajate vastaste avaldustega Põlissoomlased ja nemad on nüüd ka kõige valjemini sotsiaaldemokraatide mõtteid kritiseerinud. Põlissoomlaste aseesimees Joakim Vigelius ütles Yle “A-stuudios”, et ettepanekud ei tundu usutavad. Ta tuletas meelde, et sotsiaaldemokraadid on juba aastaid rääkinud sisserändereeglite karmistamisest, aga ei ole ka valitsuses olles midagi ära teinud.
“Sotsiaaldemokraatlik erakond on olnud vastu peaaegu igale sisserändepoliitika karmistamise meetmele, mida on olnud palju rohkem kui need kolm-neli, mida sotsiaaldemokraadid nüüd esitasid,” ütles Vigelius.
Sotsiaaldemokraadid on tõepoolest olnud parlamendis vastu näiteks alalise elamisloa tingimuste karistamisele, ebaseaduslikult riigis viibijale tervishoiuteenuste piiramisele ning töösisserändaja kohustusliku palgapiiri tõstmisele.
Sotsiaaldemokraatide parlamendiliige Eveliina Heinäluoma kinnitas, et seekord on poliitika karmistamisega siiski tõsi taga.
“Nüüd on need seisukohad meie partei poliitilises programmis sees, nii et siin on võrreldes varasemate aastatega vahe,” kinnitas Heinäluoma.
Turu Ülikooli poliitilise ajaloo professor Markku Jokisipilä märkis ajalehes Helsingin Sanomat, et sotsiaaldemokraatide sõnavõtt sisserände teemal ei ole midagi ainulaadset, Euroopas peavad kõik suuremad parteid praegu vajalikuks väljendada oma seisukohti sisserände suhtes.
Soomes on sisserändevastased Põlissoomlased 2011-ndast aastast valimistel edukad olnud ja see on näidanud ka teistele parteidele, et sisserände teema kõnetab valijaid.
Samuti on veninud piirid, mida on viisakas öelda ja mida mitte. Kui veel kümmekond aastat tagasi peeti igasugust sisserände arvustamist rassismiks, siis nüüd räägitakse üha julgemini ka sellest, et mitte kõik Euroopasse pürgijad ei vaja tegelikult varjupaika, vaid on lihtsalt majanduspõgenikud.
Nüüd, kui sotsiaaldemokraadid oma sisserändevastaste ettepanekutega avalikult käe Põlissoomlaste valijate järele sirutasid, küsisid Soome ajakirjanikud ka seda, kas pärast kevadisi valimisi võiksid nad ehk ühes valitsuses olla.
Põlissoomlaste aseesimees Joakim Vigelius seda ei välistanud, kui suudetakse ühises valitsemisprogrammis kokku leppida. Heinäluoma sõnul ei saa sotsiaaldemokraadid siiski leppida Põlissoomlaste rassistliku ja parlamendisaadikutele sobimatu käitumisega ning ühte valitsusse sellise parteiga ei minda.