1. Maaparandusseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras
Tüüp: Seaduse eelnõu
Seaduse eelnõuga tehakse kaks muudatust maaparandusseaduses ja üks riigivaraseaduses.
Esiteks kaotatakse maaparandusalal tegutsevale vastutavale spetsialistile kehtinud täienduskoolituse nõue, kuna koolitusi pole piisavalt korraldatud ja see on takistanud spetsialistidel tegutsemist. Muudatus vähendab halduskoormust ja võimaldab erialastel spetsialistidel jätkata tööd ilma täienduskoolituseta.
Teiseks võimaldatakse ka pärast 2025. aastat lihtsustatud korras kanda metsamaadel asuvaid veejuhtmete võrke maaparandussüsteemide registrisse, et tagada registri ajakohasus ja vähendada maaomanike kulusid.
Riigivaraseaduse muudatusega lihtsustatakse riigi põllumajandusmaa kasutusse andmist ja võõrandamist: alla kahe hektari suuruse põllumajandusmaa kasutusse andmiseks ei ole enam vaja ministeeriumi nõusolekut, suuremate puhul jääb see nõutuks koos selgete keeldumise alustega. Muudatuse kohaselt ei ole riigimaa võõrandamiseks ministeeriumi nõusolekut vaja.
2. Arvamuse andmine keeleseaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (723 SE) kohta
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Riigikogu Isamaa fraktsioon eesmärgiga tugevdada eesti keele positsiooni ja nähtavust teeninduses. Eelnõuga laiendatakse töötajate loetelu, kellele kehtestatakse eesti keele oskuse nõuded, kui see on õigustatud avalikes huvides.
Haridus- ja Teadusministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõud mitte toetada. Ministeerium leiab, et platvormitöö tegijate lisamine keeleseaduse kohaldamisalasse ei ole põhjendatud. Keeleseadusega tuleb eesti keele oskuse nõudeid seada, kui see on õigustatud avalikes huvides. Platvormitöö valdavas osas (kullerteenus, sõidujagamine) on tarbijal võimalik teenusepakkujat valida. Kohustusliku B1-taseme eesti keele oskuse kontrollimine taksojuhtidele teenindajakaardi väljastamisel tõstab oluliselt KOVide halduskoormust ja puudub mõjuhinnang taksoturu kohta (2024. a seisuga on kasutuses üle 21 000 teenindajakaardi).
3. Arvamuse andmine perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (729 SE) kohta
Esitaja: sotsiaalminister Karmen Joller
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ning Riigikogu liikmed Jaak Aab, Ester Karuse, Tanel Kiik, Andre Hanimägi ja Züleyxa Izmailova eesmärgiga vähendada laste saamise edasilükkamist ja suurendada perede kindlustunnet, tagades, et vanemahüvitis arvestab järjestikuse sündide vahel toimunud palgakasvu. Selleks korrigeeritakse eelnõu järgi vanemahüvitist Statistikaameti poolt avaldatud eelarveaastale eelnenud aasta teise kvartali keskmise töötasu suuruse muutusega.
Sotsiaalministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõud mitte toetada, sest eelnõuga kaasnevad lisakulud alates 2026. aastast, millega 2026. aasta riigieelarves pole arvestatud. Eelnõu seletuskirja kohaselt suurendaks muudatus vanemahüvitise kulusid hinnanguliselt 8–15 miljonit eurot aastas, millele lisanduvad ühekordsed IT-arenduste kulud, kuid viidet konkreetsele rahastusallikale pole.
4. Arvamuse andmine riigieelarve seaduse Eesti Vabariigi põhiseadusega kooskõlla viimise seaduse eelnõu (730 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Riigikogu Isamaa fraktsioon eesmärgiga iga riigieelarve programmi kohta eraldi välja tuua tööjõukulud, majandamiskulud, sotsiaaltoetused, investeeringutoetused, muud toetused, finantskulud ja muud kulud, sealhulgas amortisatsioonikulu. Samasugune kulude liigendus kehtestatakse ka põhiseaduslike institutsioonide eelarvetele.
Rahandusministeerium teeb valitsusele ettepaneku mitte toetada eelnõuga esitatud konkreetseid muudatusettepanekuid, kuid toetab eelnõu eesmärki suurendada riigieelarve läbipaistvust ja arusaadavust. Vabariigi Valitsus on septembris 2025. a Riigikogule üle andnud riigieelarve seaduse muutmise eelnõu (736 SE), mis tegeleb nende eesmärkidega. VV algatatud eelnõu on tehtud kooskõlas Riigikogu rahanduskomisjoniga. Riigieelarve arusaadavuse suurendamisega tegeletakse süsteemselt edasi.
5. Arvamuse andmine kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (731 SE) kohta
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Riigikogu Isamaa fraktsioon eesmärgiga tagada isikute põhiõiguste parem tagamine seeläbi, et jälitustoimingute mitte avalikustamise lubasid hakkab prokuröri asemel väljastama eeluurimiskohtunik.
Justiitsministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada.
6. Vabariigi Valitsuse 4. novembri 2016. a määruse nr 121 “Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise enampakkumisel saadud tulu kasutamise ja aruandluse üldtingimused” muutmine
Esitaja: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
Tüüp: Määruse eelnõu
Määruse eelnõuga pikendatakse kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise 2013–2020 perioodi enampakkumistulude kasutamise aega ühe aasta võrra. Pikendamise eesmärk on tagada, et kriisidest tingitud viivituste tõttu saaks rahastatud meetmed ja projektid lõpuni ellu viidud.
Lisaks kehtestatakse kord, kuidas kasutada rahastusperioodi lõppedes tekkinud jääke, näiteks tagasimaksete puhul. Täpsustatakse aruandluse tähtaegu ja nõudeid, et need vastaks paremini raamatupidamise ajakavadele ning võimaldaks koguda kvaliteetsemat infot rahastuse kasutamise ja tulemuste kohta.
Teavitamiskohustust täiendatakse – projektide juures tuleb selgelt märkida, et neid on rahastatud heitkogustega kauplemise enampakkumistuludest. Määrus jõustub üldises korras.
7. Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2022. a määruse nr 62 “Kultuuriministeeriumi põhimäärus” muutmine
Esitaja: kultuuriminister Heidy Purga
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõuga muudetakse Kultuuriministeeriumi põhimäärust.
Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2022. a määruse nr 62 „Kultuuriministeeriumi põhimäärus“ muutmine on tingitud vajadusest ajakohastada ministeeriumi põhiülesannete täitmise korraldust ning muuta seda otstarbekamaks.
Vabariigi Valitsuse määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel.
8. Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruse nr 90 “Tööhõiveprogramm 2024– 2029” muutmine
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Tüüp: Määruse eelnõu
Tööhõiveprogrammi muudatustega kaasajastatakse tööturuteenuste tingimusi ja sihtrühmi, et kasutada ressursse tõhusamalt ning lihtsustada teenuste korraldust.
Peamised muudatused puudutavad palgatoetuse skeemide ühtlustamist ja mitmed oskuste arendamisega seotud teenused muutuvad sihitumaks. Näiteks lõpetatakse töötavatele inimestele eesti keele õppe pakkumine ning tasemeõppes osalejatele suvel toetust ei maksta.
Uue tegevusena lisanduvad noortele suunatud tööandjate ja koolide külastused ning töövarjupäevad. Dubleerimise vähendamiseks lõpetatakse tööklubi ja tööharjutuse teenused, nende sisu liidetakse teiste karjääriteenustega. Lõpetatakse ka sõltuvusnõustamise teenuse pakkumine, mis jääb edaspidi inimestele kättesaadavaks tervishoiuteenusena.
Muudatuste eesmärk on süsteemi lihtsustada, vähendada halduskoormust ja tagada töötuskindlustusvahendite säästlik ja eesmärgipärane kasutamine. Rahastamine toimub tööturuteenuste sihtkapitalist ja ESF+ vahenditest.
9. Nõusolek riigivara avalikul enampakkumisel tasu eest kasutada andmiseks tähtajaga üle 10 aasta (kinnistu Võru maakonnas Antsla vallas Madise külas)
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Tüüp: Korralduse eelnõu
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile antakse nõusolek anda avalikul enampakkumisel kasutusse riigi omandis olev kinnistu Võru maakonnas Antsla vallas Madise külas. Kinnistu koosneb Marjasoo (37,6366 ha) ja Väike-Marjasoo (17,8561 ha) katastriüksustest.
Kinnistu kuulub Kungjärve turbamaardla plokkidesse, mis on turbatootmise seisukohast kasutusest välja langenud. Põllumajanduslik tootmine (nt vilja- või heinakasvatus) on loodusliku eripära tõttu raskendatud, kuid kinnistu sobib marjakasvatuseks. Eesti Geoloogiateenistuse kinnitusel ei takista kattuvus maavaradega rendile andmist, kui säilib võimalus leping ennetähtaegselt lõpetada.
Riigi maareservi põhimõtete kohaselt jääb kinnistu reservina säilitamise alla, kuid antakse ajutiselt põllumajanduslikku kasutusse marjakasvatuse eesmärgil, et panustada Eesti põllumajanduse ja marjakasvatuse valdkonna arendamisse ning saada kinnistult renditulu.
Kinnistu antakse kasutusse avaliku enampakkumise teel Maa- ja Ruumiameti oksjonikeskkonnas. Enampakkumise alghind on 1204 eurot aastas, rendileping kavandatakse 50 aastaks.
10. Nõusolek Kliimaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta kasutada andmiseks (reisikatamaraan Runö Ruhnu saarega ühenduse pidamiseks)
Esitaja: taristuminister Kuldar Leis
Tüüp: Korralduse eelnõu
Kliimaministeeriumile antakse nõusolek reisikatamaraani Runö vedajale otsustuskorras tasuta kasutada andmiseks liiniveo teostamiseks maakondadevahelisel ja maakonnasisesel laevaliinil Ruhnu saarega ühenduse pidamiseks.
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium sõlmis 23. septembril 2025. a Tuule Liinid OÜ-ga avaliku teenindamise lepingu perioodiks 1. juunist 2026. a kuni 31. oktoobrini 2031. a liinidel Ruhnu–Munalaid, Ruhnu–Pärnu ja Ruhnu–Roomassaare. Vedajal lasub kohustus tagada laeva majanduslik säilimine – kõik käitamis-, hooldus-, korrashoiu-, remondi- ja kindlustuskulud katab vedaja.
11. Strateegilise kauba komisjoni 2024. aasta tegevusaruanne
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Strateegilise kauba komisjoni 2024. aasta aruandes antakse ülevaade rahvusvahelistest arengutest ja komisjoni tegevusest ekspordikontrolli valdkonnas. Komisjon osales jätkuvalt Wassenaari kokkuleppes, Tuumatarnijate grupis ja Austraalia grupis ning tegi koostööd ELi tasandil, et ajakohastada kontrollitavate kaupade nimekirju ja tõhustada julgeolekumeetmeid.
2024.aastal väljastati 370 luba, neist 363 eriluba, ning registreeriti 2 üldloa kasutajat ja 5 sõjalise kauba vahendajat. Lubade koguarv vähenes aastaga 66 võrra, kuid ekspordimaht kasvas. Peamine sihtriik oli Ukraina, kuhu eksporditi 56,9 miljoni euro väärtuses sõjalist kaupa ja 94,8 miljoni euro väärtuses kahesuguse kasutusega kaupu. Üks luba jäeti andmata sanktsioonialuse kauba tõttu Valgevenesse. Järelevalve käigus tuvastati 29 võimalikku rikkumist, neist 25 puhul algatati kriminaalmenetlus.
12. Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidaadi esitamine
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Välisminister teeb ettepaneku Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidaadi esitamiseks.
13. Eesti Vabariigi Valitsuse ja Kanada Valitsuse vaheline diplomaatiliste esinduste ja konsulaarasutuste töötajate ülalpeetavate töötamise kokkuleppe heakskiitmine
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Välisministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda protokolli märgitava otsuse „Eesti Vabariigi Valitsuse ja Kanada Valitsuse vaheline diplomaatiliste esinduste ja konsulaarasutuste töötajate ülalpeetavate töötamise kokkuleppe heakskiitmine“ eelnõu.
14. Eesti seisukohad Euroopa Liidus lennuteenuste osutamist käsitlevate eeskirjade läbivaatamise avaliku konsultatsiooni kohta
Esitaja: taristuminister Kuldar Leis
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
Eesti toetab ELi lennuteenuste määruse ajakohastamist, et suurendada sektori vastupidavust, konkurentsivõimet ja kestlikkust, arvestades väiksemate liikmesriikide eripärasid. Oluliseks peetakse võrdsete tingimuste tagamist ELi ja kolmandate riikide lennuettevõtjatele, läbipaistvaid piletihindu ja reisijainfot ning selgeid tööõigusnorme meeskonnaliikmetele.
Eesti leiab, et omandi- ja kontrollireegleid tuleks ajakohastada ning õhusõidukite rendi ja avaliku teenindamise kohustuse reegleid lihtsustada. Toetatakse ka mehitamata õhusõidukite regulatsiooni ülevaatamist, et nõuded oleksid proportsionaalsed ja soodustaksid valdkonna arengut. Konsultatsioonile vastamise tähtaeg on 4. november 2025.
15. Eesti seisukohad töökeskkonna ohtlike ainete piirnormide kohta
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Eesti toetab Euroopa Komisjoni algatust ajakohastada töökeskkonna ohtlike ainete piirnorme, et parandada töötajate tervisekaitset ja vähendada tööga seotud vähijuhtumeid. Toetatakse koobalti ja selle anorgaaniliste ühendite, polütsükliliste aromaatsete süsivesinike ning 1,4-dioksaanide piirnormide rangemaks muutmist vastavalt uutele teadusandmetele. Eesti peab oluliseks, et ettevõtjatele kehtestatakse mõistlik üleminekuperiood, mis võimaldab muudatused sujuvalt ellu viia.
16. Eesti seisukohad Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse (EuroHPC) ühisettevõtte määruse muudatuse kohta
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Eesti toetab Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse (EuroHPC) määruse muutmist, mis looks aluse tehisintellekti gigatehaste ja kvanttehnoloogiate arendamise toetamiseks Euroopas. Eesti peab oluliseks, et gigatehased võiksid toimida hajusalt eri riikides, tagades väiksematele liikmesriikidele võrdsemad võimalused ja otsustusõiguse. Samuti leiab Eesti, et avaliku sektori toetuse raames peaks liikmesriikidel olema võimalus katta lisaks kapitalikuludele ka tegevuskulusid, et tagada projektide kestlikkus.
17. Eesti seisukohad Euroopa Liidu ringmajanduse õigusakti avaliku konsultatsiooni kohta
Esitaja: taristuminister Kuldar Leis
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Eesti toetab ringmajanduse määruse ettevalmistamist, mis kiirendaks üleminekut ringmajandusele ja tugevdaks jäätmete ning teiseste toormete turgu. Oluline on, et määrus aitaks vähendada sõltuvust esmasest toormest, lihtsustaks reegleid ja vähendaks halduskoormust. Eesti seisukohad põhinevad riiklikel arengukavadel ja varasematel valitsuse otsustel.
18. Eesti seisukohad Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu 27. ja 28. oktoobri 2025. a istungil
Esitaja: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil
Eesti toetab Läänemere kalavarude 2026. aasta püügivõimaluste määramisel teaduspõhist ja kestlikku lähenemist, tagades kalavarude taastumise ja elujõulisuse. ÜPP aruteludel rõhutame vajadust säilitada põllumajanduse konkurentsivõime ning arvestada keskkonna- ja kliimaeesmärke tasakaalustatult. AGRIFISHi istungil esindab Eestit regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras.