Südamesiirdamise nimekirja saamiseks peab olema tervis nii halb, et elu prognoos on umbkaudu kuus kuud. Selleks ajaks olin ma sinna jõudnud.
Kui otsus tehti, olin samas ruumis teise mehega, kes oli kaks meetrit pikk, tüsedam ja vanem. Talle oli õiget südant palju keerulisem leida ning tõenäosus, et ta jõuab uue südameni elusalt, oli väiksem. Tema võeti nimekirjast maha ja mina sain sel hetkel võimaluse ise nimekirja saada, samal ajal kui teiselt see võimalus ära võeti – see oli täiesti kehaväline kogemus.
Otsus tehti Zoomi kõne kaudu Soomega. Meie ei näinud nende nägusid, aga nemad meid nägid. Ma nägin väga kõhn välja, ja kaalusin umbes 60 kilo. Nende tingimus oli, et pean kümme kilo juurde võtma, sest liiga madala kaaluga ei pruukinud operatsioonist ellu jääda.
Sain nimekirja, tehti garantiikiri, mis kattis Soomega seotud protseduurid. Ja siis hakkasin ootama, kuni keegi teine sureb. See oli jube mõte.
Kuidas see ootamise periood kulges?