Näitleja ja laulja Katrin Pärn rääkis “Ringvaates”, et on alati tundnud tungi laval laulda, aga on seda väga ka kartnud. Praeguseks hetkeks on hirm laulmise ees kadunud, sest on saanud enesekindlamaks ja tõdes, et tema tõeline turvakoht on kirjutamismaailm.
“Bändi lõime juba ammu, aga vahepeal me ei tegutsenud. Siis kohtusime taas bassimehe sünnipäeval, kus tegime mõned lood ja tekkis soov edasi tegutseda. Tegimegi siis plaadi ja nüüd teeme kontserte,” ütles ansambel Külm Mai solist ja laululooja Katrin Pärn.
Pärna sõnul on ta alati tahtnud laval laulda, aga teisalt on seda ka väga kartnud. “Ma ei ole pidanud ennast kunagi suuremaks asjaks lauljaks, sestap mul on olnud alati tohutu hirm laulda, aga tahtmine on ka, nii ma siis laveerin. Praeguseks hetkeks on hirm kadunud, olen muutunud enesekindlamaks ja saanud vanemaks, mulle pole enam nii oluline, mis teised minust arvavad,” sõnas ta.
Pärn kirjutab laulusõnu ja ka viisistab. “Kirjutamine on minu jaoks hingamine, luuletusi olen elu aeg kirjutanud,” nentis Pärn. “Ma ei ole oma lugusid kunagi pidanud selle vääriliseks, et neid peaks kuskil esitama. Mulle tohutult meeldib kuulata, kui teised inimesed laulavad minu tekste.”
“Kirjutamismaailm on minu turvakoht, seda ma ei karda,” nentis Pärn.
Kuna bändis tegutsemine on bändiliikmetele magus kõrvalhobi, siis väga palju esinemisi pole, sest kõigil neil on palju muid tegemisi ka käsil.
“Mulle hirmsasti meeldib, kui mul on palju erinevaid asju teha. Ma ei saakski vist pühenduda ainult ühele asjale. Nii ma ei oska.”
Sel suvel mängis Pärn Kiidjärvel esietendunud lavastuses “Baskin”. “Väga head tagasisidet olen Baskini rollile saanud. Mu isa Eino ka vahel laulis, ta ei pidanud end ka suureks laulumeheks, aga pidas ilusasti viisi,” meenutas Pärn.