Hiina ostis vahetult enne hinnatõusu rekordkoguses kulda

Tundub, et seekord on Hiina ajastusega eriti täppi pannud ning soetanud rekordkoguses kulda just kuul, mil hinnad kauplesid selle aasta madalpunktis. Augustis on hinnad taas kiiresti tõusma hakanud – alates kuu algusest on kuld kallinenud 8,5 protsenti.

Hiina kullaostud on selgelt strateegilised. Teisisõnu, eesmärgiks on kulla osakaalu reservides suurendada ning välisvaluutade osakaalu vähendada. Ametlikult on kulla osakaal Hiina reservides jätkuvalt alla 10 protsendi. Hiinal on maailma suurimad keskpanga reservid, mille väärtus ulatub peaaegu 3,7 triljoni dollarini. Võrdluseks – kogu ajaloo vältel kaevandatud kulla väärtus on hetkel umbes 30 triljonit dollarit.

Kokku suurendati juulis oma kullareserve 640 000 untsi võrra – kokku ligi 20 tonni. See on suurim ametlik kullaost alates 2023. aastast. Alates märtsist on Hiina igakuised kullaostud järjest kasvanud. Märtsis osteti 5 tonni kulda.

Dollarites mõõdetuna ulatus Hiina kullareservide väärtus juuli lõpuks $ 306,35 miljardini. Juulis tõusis kulla hind vaid 0,8 protsenti. Hiina oli seega usinalt kulda ostmas vahetult enne augustikuist hinnatõusu.

Kullaturul toimus augusti alguses oluline läbimurre, mille kohta saab pikemalt lugeda siit.

Ametlike andmete põhjal moodustavad kullareservid Hiina keskpanga kogureservidest vaid 8 protsenti. Seega kui uskuda ametlikke numbreid, siis on Hiinal veel tublisti ruumi oma kullareservide suurendamiseks.

Tõsi, on küllaltki tõenäoline, et Hiina kullareservid on reaalsuses suuremad kui raporteeritakse. Sellele viitavad nii pikaajalised kullaimpordi numbrid kui ka Hiina kodumaise toodangu näitajad. Arvatakse, et Hiina kullareservid võivad ulatuda 4000 tonnini, osade hinnangute kohaselt isegi 15 000 tonnini. Ametlikult on Hiina keskpank teatanud, et neil on 2366 tonni kulda.