Tegevuskava on osa NATO maapealse sõja konseptsioonist, mis loodi USA relvajõudude ohvitseri major Andrew Pingray juhtimisel. NATO situatsiooniplaani peamised eesmärgid on pidurdada Venemaa pealetungi ja oluliselt nõrgendada Venemaa sõjalist võimekust, vahendab Bild.
NATO situatsiooniplaanis esitatud stsenaariumi järgi alustab Venemaa rünnakut Balti riikide vastu esmalt raketi- ja droonirünnakutega. Sellele järgneb mehaniseeritud maaväe sissetung.
NATO koostatud plaani kohaselt tuleb esmalt tegeleda Venemaalt tuleneva raketiohuga. Selles etappis on üks peamisi sihtmärke Kalingradi oblast, kus Venemaal on suur hulk rakette ja õhutõrjekomplekse.
Kui raketioht on seljatatud, algab plaani teine etapp, mis näeb ette Venemaa ja Valgevene piirile „autonoomse tsooni“ loomise. Selles etappis mängivad peamist rolli droonid ja muud mehitamata sõidukid. „Autonoomse tsooni“ eesmärk on tulevikus Venemaa maavägede rünnakuid pidurdada, kasutades mehitamata sõidukeid. Kuid „autonoomsesse tsooni“ pole kavas paigutada alaliselt sõdureid.
Sõjaolukorras kaalub NATO rünnata ka sihtmärke Venemaa territooriumil. Võimalikud sihtmärgid on näiteks lennuväljad, sõjatööstusetaristu ja vägede liigutamiseks kasutatavad sillad ja raudteetaristu. Plaanis tuuakse välja ka võimalus kaasata Venemaal elavaid Putini režiimi vastaseid sabotaažiaktidesse.
Kaitseplaan on siiski rangelt kaitse eesmärki täitev ega hõlma Venemaa territooriumi okupeerimist, vaid üksnes Venemaa invasiooni tõrjumist tagasi Venemaa piiridesse.
Allianss ei ürita oma kaitseplaani varjata, sest avatusega soovitakse Venemaad heidutada ja sundima teadvustama NATO ründamise tagajärgi. Lääne julgeolekuteenistused hoiatavad, et Venemaa valmistub 2030. aastal ründama NATO riike. Seni, aga paneb Venemaa proovile aliansi tugevuse ja otsustuskindluse.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?SaadaKommenteeriLoe kommentaare (1)