Iisraeli sõjavägi algatab siseuurimised oma sõdurite poolt Gazas toime pandud kõrget tähelepanu pälvinud tapmiste asjus, mille ohvrid olid 2024. aasta jaanuaris hukkunud viieaastane Palestiina tüdruk Hind Rajab ning 2025. aasta märtsis hukkunud 15 päästetöötajat, vahendas Reuters.
Iisraeli 7. oktoobri 2023. aasta Hamasi rünnakule järgnenud sõjalise operatsiooni ajal Gazas jäi Hind Rajab tundideks autosse lõksu. Viieaastane tüdruk palus telefoni teel Palestiina meedikutel abi saata, samal ajal kui tema tädi, onu ja kolm nõbu olid juba surnud.
Kui kiirabi lõpuks saabus, katkes kontakt nii tüdruku kui ka päästjatega. Kaksteist päeva hiljem leiti piirkonnast tüdruku, tema sugulaste ja kahe kiirabitöötaja surnukehad.
Hind Rajabi surmast rääkiv film võitis Veneetsia filmifestivalil Hõbelõvi auhinna ning kandideeris ka Oscarile.
2025. aasta märtsis leiti Gaza sektori lõunaosas liivast hauast 15 Punase Poolkuu, Palestiina tsiviilkaitse ja ÜRO pääste- ja abitöötaja surnukehad, teatasid toona ÜRO ametnikud.
ÜRO humanitaarabi juht Tom Fletcher kirjutas sotsiaalmeedias, et surnukehad olid maetud purustatud ja selgelt tähistatud sõidukite lähedale. “Iisraeli väed tapsid nad, kui nad püüdsid elusid päästa. Nõuame vastuseid ja õiglust,” kirjutas ta.
Sõjavägi teatas, et otsus uurimised algatada järgnes tema faktide tuvastamise ja hindamise mehhanismi uurimistele.
Sõjavägi avalikustas otsused viie juhtumi kohta, milles hukkusid palestiinlased.
Nende hulgas oli ka 2024. aasta aprillis seitse heategevusorganisatsiooni World Central Kitchen abitöötajat tapnud rünnaku uurimine. Selle juhtumi puhul teatas sõjavägi, et “puudus põhjendatud kahtlus kuritegelikus väärkäitumises”, mis õigustaks kriminaaluurimise algatamist.
Iisraeli inimõigusorganisatsioonide sõnul jõuavad Iisraeli sõdurite suhtes palestiinlaste tapmise tõttu algatatud kriminaaluurimised harva süüdimõistvate otsusteni.
Õigusorganisatsiooni Yesh Din teadur Dan Owen ütles, et viimase kümne aasta jooksul on vaid väike osa uurimistest viinud süüdistuste esitamiseni ning kasvav poliitiline surve heidutab Iisraeli õiguskaitseasutusi inimesi vastutusele võtmast, isegi kui selged tõendid on olemas.
Iisraeli väed eitavad, et oleksid Gaza sõja ajal sihilikult tsiviilelanikke rünnanud. Nende sõnul seab Palestiina islamistlik äärmusrühmitus Hamas sellised inimesed ohtu, kasutades neid enda varjamiseks.
Iisraeli sõjavägi ei kommenteerinud Punase Poolkuu töötajate surma nende hukkumise ajal otseselt.
Hiljem teatas sõjavägi Reutersile, et aitas surnukehad piirkonnast evakueerida, kirjeldades seda aktiivse lahingutegevuse piirkonnana. Sõjavägi ei vastanud konkreetselt küsimustele, miks leiti surnukehad liiva alt või miks olid sõidukid purustatud.
Iisraeli rünnakutes on Gaza sõja algusest 2023. aastal hukkunud rohkem kui 73 000 palestiinlast ning Iisraeli sõjalistes operatsioonides Lõuna-Liibanonis veel tuhandeid. Hukkunute seas on palju abitöötajaid, arste, ajakirjanikke ja teisi.
Iisraeli sõjavägi, kelle sõnul on rünnakute sihtmärgid Hamasi ja Hezbollah’ võitlejad, algatab mõne rünnaku puhul uurimise, kui neis hukkub tsiviilelanikke, sealhulgas meditsiini- ja abitöötajaid või ajakirjanikke.
Mullu oktoobris välja kuulutatud Gaza relvarahu peatas suuremahulise sõjategevuse Gazas, kuid Iisraeli rünnakud ei lõppenud. Iisrael on öelnud, et jätkuvate rünnakute eesmärk on takistada Hamasi ja teiste Gaza relvarühmituste kavandatavaid rünnakuid.
Pärast relvarahu on Gaza tervishoiuasutuste ja Iisraeli sõjaväe andmetel hukkunud rohkem kui 1200 palestiinlast ja neli Iisraeli sõdurit.