Haridusministeerium otsustas muuta gümnaasiumisse vastuvõtmise ajakavasid selliselt, et koolid alustavad vastuvõttu pärast põhikooli lõpueksamite tulemuste selgumist ning esitavad õpilaskandidaatidele õppima asumise ettepanekud 9. juunil. Plaan on aga saanud kriitilist tagasisidet mitmelt ühingult.
Koolijuhtide ühenduse esimees Urmo Uiboleht teatas haridusministeeriumile, et eelnõu kohaselt lõpeb sisseastumiseks taotluste esitamine seitsmendal tööpäeval pärast viimase põhikooli ühtse lõpueksami toimumist. Sisseastumistegevusi tohib aga alustada alles alates kaheksandast tööpäevast.
“See toob kaasa töökoormuse hüppelise kasvu,” ütles Uiboleht.
Ta tõi välja, et kui tänavu kevadel kestsid vastuvõtutegevused 16 tööpäeva, siis järgmisel kevadel lüheneks see aeg eelnõu kohaselt 13 tööpäevale.
“Seletuskirjas väljendatud väide, et koolide haldus- ja töökoormus ei suurene, on ebatäpne. Vastuvõtutestid, nende hindamine, andmete sisestamine, vestlused ja kohapakkumiste tegemine tuleb teostada kriitiliselt lühema ajaga, kolm tööpäeva vähem,” tõdes koolijuhtide ühenduse esimees.
Uiboleht lisas, et vastuvõtu tipp-periood langeb ajale, mil koolides toimub tavapärane õppetöö, üleminekuklasside lõpetamine ja lõpueksamid. Lisaks näitab praktiline kogemus, et haridus- ja noorteametil (harno) võib hindamisprotsess aega võtta ning tulemused võivad viibida.
“Ajaakna lühendamine võib sundida gümnaasiume loobuma töömahukatest ja õpilassõbralikest ühiskatsetest ning viima katseid läbi individuaalselt koos rangemate eelkriteeriumitega. See vähendab õpilaste kandideerimisvõimalusi ja lööb valusamalt just keskmiste või keskmisest madalamate tulemustega õpilasi,” lisas Uiboleht.
Katsete, hindamise ja pingerea koostamiseks on vaid kolm päeva
Sellele murele juhtis tähelepanu ka Eesti kutseõppe edendamise ühing, mis tõi välja, et kui vastuvõtukatseid gümnaasiumisse ja kutsekooli võib alustada kaheksandal tööpäeval pärast viimast põhikooli lõpueksamit, aga vastuvõtuettepanekud tuleb teha juba 9. juunil, võib koolidel jääda vaid üks kuni kolm tööpäeva, et katseid läbi viia, tulemusi hinnata ja paremusjärjestus koostada.
“Selline ajaraam tekitab märkimisväärse koormuse nii koolidele kui ka sisseastumise infosüsteemidele ning võib kahjustada vastuvõtuprotsessi kvaliteeti,” lausus kutseõppe edendamise ühingu juhatuse liige Kuno Rooba.
Eelnõuga muudab haridusministeerium ka ettevalmistava õppe vastuvõtu algust, mis tänavu algas samal ajal kui jätkuvastuvõtt ehk 1. juulil, kuid tuleval aastal algab 1. septembril. Muudatuse eesmärk on pakkuda ettevalmistavat õpet vaid neile, kellel muud õppekohta pole, kuid kutseõppe edendamise ühing näeb siingi probleemi.
“See tähendab, et noored, kes ei ole saanud kohta üld- või kutsekeskhariduse õppes, võivad jääda kogu suveks teadmatusse ega saa oma edasist õpiteed aegsasti planeerida. Leiame, et varasem vastuvõtuperiood toetaks õppijate teadlikke valikuid ja aitaks vältida ebakindlust,” põhjendas Rooba.
Ta lisas, et ühing toetab eelnõu eesmärke tagada õpilaskandidaatidele võrdsed võimalused ning muuta tähtajad selgemaks, kuid ajakava peaks selliselt muutma, et koolidel oleks piisavalt aega ning õpilased saaksid selgust oma edasise koolitee osas varem, kui alles septembri hakul.
Sama meelt on koolijuhtide ühendus, kes leiab, et kui tahta protsessi mõistlikult korraldada, peaksid gümnaasiumikohad olema teada hiljemalt juuni lõpuks, mis võimaldaks tegelda augustis ettevalmistavasse õppesse suunamisega.
Mõju erivajadusega noortele pole analüüsitud
Eesti puuetega inimeste koda pole rahul, et eelnõu puhul ei arvestatud piisavalt erivajadustega õppuritega. Nad juhtisid tähelepanu sellele, et ettevalmistavat õpet ei tohiks käsitleda üksnes viimase võimalusena noorele, kes ei saanud mujale sisse.
“Erivajadusega noore puhul võib ettevalmistav õpe olla teadlikult valitud ja tema vajadustele kõige paremini vastav haridustee,” selgitas koja tegevjuht Maarja Krais-Leosk, kelle sõnul ei kaasatud neid eelnõu kavandamisse ning selline eiramine on lubamatu.
Krais-Leoki sõnul peab noorel olema võimalik anda oma huvist ettevalmistava õppe vastu teada enne suve lõppu ning eriti tähtis on see toevajadusega noorte puhul, kelle haridustee planeerimine nõuab rohkem aega.
“Kui kool saab õppija toevajadusest teada alles septembris, võib olla keeruline tagada vajalikud meetmed õppetöö algusest peale,” tõdes Krais-Leok.
Ta lisas, et see ei toeta sujuvat üleminekut, vaid võib suurendada riski, et õppija alustab õpinguid keskkonnas, mis ei ole tema vajadustele kohandatud, suureneb ka risk õppest välja langeda ja motivatsiooni kaotada.
“Seletuskirjas ei ole meie hinnangul piisavalt analüüsitud ka muudatuse mõju õppijatele, peredele, koolidele, kohalikele omavalitsustele ja tugivõrgustikule,” lausus puuetega inimeste koja tegevjuht.
Seega tuleks koja hinnangul võimaldada ettevalmistavasse õppesse astumiseks juba põhivastuvõtu ajal soovi avaldada ning hinnata enne muudatuse jõustumist, kuidas see mõjutab erivajadusega õppijaid ja nende peresid.
Koolidel pole uuenduste kohta piisavalt infot
Koolijuhtide ühendus kritiseeris ka infonappust: kevadel andis haridusministeerium küll teate sisseastumise infosüsteemide valmisoleku kohta, aga see oli üldsõnaline ega andnud koolidele teavet, milline uuendatud süsteem tegelikkuses välja näeb ja kuidas see tehniliselt ja sisuliselt õpilaste koolieelistusi arvestab.
“Seni on täielikult käsitlemata nn koolieelistuste reaalne toimimine ja õiguslik tähendus süsteemis. Määruse ega infosüsteemi tasandil ei ole koolidele selge, kuidas eelistuste pingeread mõjutavad kohapakkumiste automaatset tegemist ning millised on tagajärjed õpilase valikutele,” märkis Uiboleht.
Ebamäärasus uue süsteemi toimimises, millele lisandub vastuvõtuperioodi lühendamine, tekitab tema sõnul põhikoolilõpetajates ja nende vanemates suurt teadmatust. Kui pole selge, kuidas õpilaste eelistusi arvesse võetakse ja millal otsused selguvad, suurendab see kiirustamisest tulenevaid eksimusi ja muudab vastuvõtuprotsessi segaseks.
Koolijuhid tegid ettepaneku muuta eelnõu selliselt, et gümnaasiumisse sisseastumise tegevusteks ettenähtud aeg ei lüheneks, enne uue sisseastumise infosüsteemi rakendamist tutvustataks neid aegsasti koolidele ja tehtaks põhjalikud koormustestid ning tagada, et õpilased ja vanemad oleksid samuti uuendustega aegsasti kursis.
Samuti tuleb tagada eksamitulemuste kättesaadavus. “Kohustada harnot tagama põhikooli lõpueksamite tulemuste edastamine viivitusteta, et mitte halvendada õpilaste ega koolide olukorda tihedas ajakavas,” oli üks koolijuhtide ettepanekuid.
Uibolehe hinnangul võiks seada eesmärgiks, et kogu põhikoolijärgne vastuvõtuprotsess, sealhulgas kohapakkumised ja kinnitamised, oleks lõpule viidud hiljemalt juuni lõpuks.