Eksperimentaalne mRNA-põhine vaktsiin aitas suure riskiga melanoomipatsientide uuringus ennetada vähi taasteket või levikut, teatasid Moderna ja selle partner Merck kolmapäeval.
Moderna aktsia hind kerkis kolmapäeva ennelõunal enam kui kaks korda, samal ajal kui Mercki aktsia kallines üle 10 protsendi. Ettevõtete turuväärtus suurenes kokku enam kui 50 miljardi dollari võrra, kirjutas The Wall Street Journal.
Uuringus osalesid inimesed, kellel oli melanoom kirurgiliselt eemaldatud – ravi eesmärk oli vähendada selle taastekke riski.
Ettevõtete sõnul täitis hilises faasis uuring, milles katsetati personaalset vähivaktsiini intismerani koos Mercki menuka vähivastase immunoteraapia Keytrudaga, oma põhieesmärgi ehk pikendas aega vähi taastekkeni suure riskiga patsientidel.
Uuring täitis ka teise eesmärgi – ennetada haiguse levikut teistesse organitesse.
“Mul on tunne, et see on alles täiesti uue valdkonna algus,” ütles Mercki onkoloogia asepresident Jane Healy.
Ettevõtted ei avaldanud täpseid andmeid selle kohta, kui kaua elasid Moderna ja Mercki kombinatsiooni saanud patsiendid ilma vähi progresseerumiseta ega ka nende keskmise eluea kohta.
Ettevõtted tutvustavad uuringu üksikasjalikumaid tulemusi hiljem sel aastal toimuval arstiteaduskonverentsil.
Investorid ja teadlased jälgivad tähelepanelikult, kui tõhusaks ja talutavaks vaktsiin osutub, sest sellest sõltuvad nii ravimi heakskiidu saamise väljavaated kui ka selle võimalik kasutusulatus.
Tulemused tähistavad esimese eduka hilise faasi kliinilise uuringu läbimist personaalse mRNA-vähiravi puhul ning kinnitavad aastakümneid kestnud teadustööd, mille eesmärk on välja töötada konkreetse patsiendi kasvaja mutatsioonidele kohandatud ravimeid.
Moderna jaoks võivad tulemused sillutada teed sisenemiseks enam kui 240 miljardi dollari suurusele vähiravimite turule. See oleks oluline edasiminek ettevõttele, mis on sõltunud Covid-19 vaktsiinide müügist, kuid mille müügitulud on langenud.
Mercki jaoks võib see tähendada uue ravimi lisandumist ravimivalikusse, mis aitaks leevendada maailma ühe enim müüdud ravimi Keytruda läheneva patendikaitse lõppemise mõju.
Moderna on püüdnud pärast Covid-19 pandeemia taandumist aastaid kestnud järjestikuste kahjumite järel oma finantsseisu parandada.
“Me oleme nüüd onkoloogiaettevõte,” ütles Moderna tegevjuht Stéphane Bancel. “Jõuludeks võib meil olla ettevõte, mille müük kasvab esimest korda nelja aasta jooksul.”
Melanoomiuuringus jälgiti enam kui 1000 patsienti, kes jagati juhuslikult kahte rühma: ühed said umbes aasta jooksul intismerani ja Keytruda kombinatsiooni, teised ainult Keytrudat.
Erinevalt traditsioonilistest nakkushaigusi ennetavatest vaktsiinidest on intismeran personaalne ravivaktsiin, mis valmistatakse ühe konkreetse inimese jaoks.
Protsess algab pärast seda, kui patsiendil on suure riskiga melanoom kirurgiliselt eemaldatud. Arstid võtavad vereproovi ja kasvajast biopsia, mille põhjal analüüsitakse vähi geneetilist profiili.
Teadlased otsivad vähirakkudes unikaalseid mutatsioone, mis tõenäoliselt aktiveerivad immuunsüsteemi. Need mutatsioonid kodeeritakse mRNA-sse ja neist valmistatakse vaktsiin. Protsess võtab biopsia tegemisest ligikaudu kuus nädalat.
Samal ajal taastuvad patsiendid operatsioonist ja alustavad Keytruda-ravi, et hoida haigus kontrolli all, kuni nende personaalne vaktsiin valmis saab.
Moderna ja Merck alustasid koostööd personaalsete mRNA-vähivaktsiinide väljatöötamiseks 2016. aastal ning on seda partnerlust aja jooksul laiendanud.
Teadlased alustasid vaktsiini uurimist melanoomi puhul, sest need kasvajad sisaldavad tavaliselt palju mutatsioone. Praegu käivad uuringud ka teiste vähivormide, sealhulgas põievähi, ühe levinud kopsuvähi vormi ja neeruvähi raviks.
Analüütikute sõnul annavad tulemused lootust ka nendele võimalikele kasutusvaldkondadele.
Citigroupi analüütiku Geoff Meachami sõnul on vaktsiini laiemat ärilist potentsiaali siiski keeruline hinnata, ilma et oleks teada täpsemalt, kui hästi patsiendid uuringus ravile reageerisid. Laialdase kasutuselevõtu eelduseks on tema sõnul võrreldav tõhusus ka teiste kasvajatüüpide puhul ning tõendus, et ettevõtted suudavad sellise personaalse ravimi tootmist suurendada.
Enne tulemuste avaldamist ütles Meacham, et uuring võib olla Moderna vähiravimite ärile “määrava tähtsusega tõuge” ning tugevad tulemused võiksid kiirendada USA ravimiameti FDA hindamisprotsessi. Bancel ütles, et ettevõte loodab ravimi turule tuua 2027. aastal.
Varasemad uuringutulemused näitasid, et vaktsiini ja Keytruda kombinatsioon vähendas melanoomi taastekke või surma riski 49 protsenti võrreldes ainult Keytrudaga.
Moderna sai hiljuti heakskiidu ka oma mRNA-põhisele gripivaktsiinile, kuigi analüütikute sõnul avaldub selle mõju ettevõtte kasvule tõenäolisemalt pikemas perspektiivis kui kohese rahalise tuluna.
Personaalseid vähivaktsiine on keeruline ja kallis toota. Samuti pole selge, kui kättesaadavad need vaktsiinid heakskiidu korral patsientidele oleksid. Praegu on ainus FDA heakskiidu saanud raviv vähivaktsiin Provenge, mida kasutatakse personaalse immunoteraapiana eesnäärmevähi ravis.