Ligi viiendik Tallinna põhikooli lõpetanutest ei tea kaks nädalat enne uue õppeaasta algust, kuhu nad sügisest õppima asuvad. Õpilasesinduste Liidu esimehe Karl Erik Kirsi sõnul vajavad õpilased, kes siiani koolikohta saanud ei ole, kiiremas korras selgust.
Tallinna haridusameti andmetel on täna seisuga pealinnas siiani koolikohata 851 noort.
“Kahe nädala pärast algab uus õppeaasta ja meie hinnangul see on probleem,” lausus Tallinna abilinnapea Andrei Kante.
Haridusministri Kristina Kallase hinnangul pole aga need andmed täpsed, sest paljud vastuvõetud on suvepuhkuste tõttu jäänud hariduse infosüsteemi kandmata. Lisaks toimuvad ministri sõnul osades koolides jätkuvastuvõtud, mis lõppevad 31. augustil.
“Tõesti mõned koolid on väga viimasele hetkele jätnud selle jätkuvastuvõtu. Näiteks Tallinna Tehnoloogia kolledžis on praegu jätkuvastuvõtt 230 õppekohale. Ma arvan, et järgmise kahe nädala jooksul selgub tegelikult nende õpilaste arv, kellel päriselt ei ole mitte ühtegi koolikohta. Et täna me tegelikult seda veel ei tea, sest jätkuvastuvõtt käib,” lausus Kallas.
Ühe võimalusena on neile, kes peale põhikooli lõpetamist sobivat edasiõppimise võimalust pole leidnud, loodud ettevalmistav õpe. Tallinnas on needki kohad juba täitunud.
“Ettevalmistav õpe pidi olema justkui see hädavõimalus selleks, et oma õpinguid jätkata. Hetkeseisuga kahjuks tuli välja vastupidine olukord ehk siis täideti esmalt ettevalmistavad õppekohad,” ütles Kante.
Kallase sõnul on Tallinn võtnud aga ettevalmistavasse õppesse noori, kes pole teistesse koolidesse kandideerinud.
“Nad ei ole kandideerinud ei kutseharidusse, ei gümnaasiumisse, ei kutsekeskharidusse. Kellel võib-olla eesti keel ei ole piisaval tasemel või kelle matemaatikaoskused ei ole piisaval tasemel, neid ei tasu suunata kohe ettevalmistavasse õppesse,” sõnas Kallas.
Õpilasesinduste Liidu esimees Karl Erik Kirss nendib, et hetkeolukorras on kannatajateks õpilased, kes jätkuvalt ei tea, milline nende igapäevaelu kahe nädala pärast välja näeb.
“Paljudel õpilastel ei olegi enam isegi mitte plaani B, vaid plaan E, sest kõik variandid on ära kukkunud. Kui lõpuks tuleb teade, et õppekoht on olemas, aga see on kuskil koolis, kuhu see õpilane absoluutselt ei soovinud minna, siis see ei ole tegelikult ju adekvaatne lahendus,” ütles Kirss.
Kirsi sõnul vajavad õppekohata noored praegu eelkõige selget infot, mida edasi teha. Tallinna linn on valmis tegema koostööd haridusministeeriumiga, et luua ettevalmistavaid õpperühmi juurde.
“Parim, mida nüüd teha saab, on see, et jagada võimalikult kiiresti nendele õpilastele, kellele õppekohta ei saa pakkuda, infot, et mida saab edasi teha. Puudubki arusaamine õpilase poole pealt vähemalt, et kas ma pean ootama riigilt sõnumit, kas ma pean meedias nüüd surfama, kas ma pean ootama nendelt koolidelt mingisugust signaali, et mis nüüd täpsemalt edasi saab. Õpilase poole pealt tekib küsimus, kelle vastutus see siis lõpuks on,” sõnas Kirss.