Transpordiamet tahab kindlaks teha, kas asfaldisegudes saaks kasutada plastijäätmete ümbertöötlemisel saadud materjali, et vähendada bituumenikasutust ning hoida igal aastal kokku umbes 1,5 miljonit eurot.
Eestis toodetakse aastas umbkaudu miljon kuni 1,3 miljonit tonni asfaldisegusid ning sinna kulub kuni 65 000 tonni bituumenit. Kui kas või viis protsenti bituumensideainest saaks asendada plastijäätmete ümbertöötlemisel saadud materjaliga, aitaks see kokku hoida umbes 1,5 miljonit eurot aastas, leida kasutust jääkmaterjalidele ja ühtlasi vähendada süsinikujalajälge.
Transpordiamet algatab seetõttu uuringu, kus hinnatakse, kas Eestis tekkivaid plastijäätmete ümbertöötlemise jääkprodukte saaks asfaldisegudes kasutada.
Transpordiameti arendamise osakonna ehituse üksuse juhataja Mart Arusoo ütles ERR-ile, et seda võimalust on praeguseks eri riikides katsetatud.
“Seni ei ole aga need lahendused laialdast kasutamist leidnud, kuna nende rakendamisega kaasneb veel mitmeid tehnilisi ja majanduslikke küsimusi,” lisas Arusoo.
Eesti oludes peab samuti arvestama mitmete eripäradega. Näiteks kõigub asfaltkatte pinnatempertatuur +60 ja -30 kraadi vahel, sagedased on külmumised, sulamised ja niisked ilmastikuolud ning libedustõrjes kasutatakse kloriide.
Võimalusi uuritakse etapiti, alustades jääkmaterjalide kaardistamisest ja laboratoorsetest katsetustest, järgnevad tootmiskatsetused ning lõpuks on kavas rajada katselõike.
Nii peaks saama selgeks, kas plasti ümbertöötlemisel tekkivat materjali saab Eesti kliimas kasutada bituumensideaine osalise asendajana või asfaltsegu omaduste parandajana, nii et see ka teedeehituse nõuetele vastaks.
“Kui uuringu käigus selgub, et väljapakutavad lahendused on sobivad ja piisava potentsiaaliga, võib nende kasutuselevõtt olla võimalik juba aastatel 2029–2030,” ütles Arusoo.
2028. aasta lõpuks soovib amet saada valmis esimese avaliku objekti ning seda jälgitakse eraldi neli-viis aastat.
“See ei välista võimalust hakata sobivuse korral materjali järk-järgult kasutama juba enne monitooringuperioodi lõppu,” sõnas Arusoo.
Lisaks sõltub lahenduse laiem kasutuselevõtt sellest, kas mõni ettevõte on valmis materjali tootmise ja selle edasise turuleviimisega tegelema.
Esimese sammuna otsib transpordiamet hankele eelneva turu-uuringu läbiviijat.