Ameerika Ühendriikide riigivõlg ületas kolmapäeval esmakordselt 40 triljoni dollari künnise. Rekordiline võlg toob esile riigi pingelise eelarveolukorra, kus kaitsekulutused, sotsiaalprogrammid ja järjest kasvavad laenuintressid neelavad föderaaleelarvest tohutu osa.
Alles viis kuud tagasi, märtsis, purustas riigivõlg 39 triljoni dollari rekordi ning viis kuud enne seda, eelmise aasta oktoobris, ületati 38 triljoni piir. Pidev kulutuste ületamine on viinud riigi olukorda, kus võlg paisub sõna otseses mõttes kuudega.
40 triljoni suurune näitaja illustreerib valitsuse ees seisvaid vastuolulisi eesmärke. Ühelt poolt on vaja katta suuri kaitsekulutusi, mis on vajalikud president Donald Trumpi ligi kuus kuud kestnud Iraani-konflikti ülalpidamiseks. Teisalt tehakse jõupingutusi, et langetada ameeriklaste jaoks esmatarbekaupade, nagu bensiini ja toidukaupade hindu.
Valge Maja pressiesindaja Kush Desai rõhutas aga, et fookus on raiskamise ja pettuste väljajuurimisel, et suunata riigi võla ja sisemajanduse koguprodukti suhe taas õigele teele.
Kuigi riigivõlg võib tunduda kauge poliitilise probleemina, hoiatavad eksperdid, et see mõjutab juba praegu otseselt tavainimeste elatustaset.
Näiteks intressimäärade tõus muudab kodulaenud ja autoliisingud ameeriklastele kulukamaks, ettevõtetel on vähem vahendeid töötajatesse ja laienemisse investeerimiseks, igapäevased teenused ja kaubad muutuvad kallimaks.
“Föderaalvõlg lämmatab juba praegu muid investeeringuid, ohustades meie majandust ja ameeriklaste pikaajalist õitsengut,” tõdes mõttekoja Bipartisan Policy Center president Margaret Spellings, lisades, et praegune olukord on pikas plaanis ilmselgelt jätkusuutmatu.
Riigivõla plahvatuslik kasv on mitme järjestikuse presidendi administratsiooni – sealhulgas koroonapandeemia aegsete massiivsete toetuspakettide ja hiljutiste maksukärbete – pärand. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) hiljutine analüüs näitab, et USA rahanduslik olukord on arenenud riikide seas hetkel halvim.
Spetsialistide hinnangul jõuab USA oma järgmise seadusjärgse võlalaeni (41,1 triljonit dollarit) tõenäoliselt juba 2027. aastal. See sunnib kongressi taas seisma silmitsi raskete valikutega: kas tõsta piirmäära veelgi või riskida maksejõuetusega.