Taasiseseisvumise 35. aastapäeva puhul toimus riigikogu istungisaalis ühisistung, kus oli kohal ka 20. augusti klubi ja oma tervitustega esinesid naaberriikide esindajad.
XV Riigikogu ja 20. augusti klubi pidulikul ühisistungil, mis oli pühendatud Eesti iseseisvuse taastamise 35. aastapäevale, kõnelesid riigikogu esimees Lauri Hussar, president Alar Karis ja 20. augusti klubi president Ants Veetõusme.
President Alar Karis tänas 20. augusti klubi liikmeid ettepoole vaatava tarkuse ja üksmeele leidmise eest.
“Ma tänan Islandit teie julguse ees toetada Eestit iseseisvuse taastamise teel. Eestlastele jääb alatiseks meelde teie otsustavus aastail 1990 ja 1991, mil te astusite demonstratiivselt ja mõjukalt Balti rahvaste poolele. Sestap kannab Tallinna kesklinnas, meie välisministeeriumi ees pea 30 aastat Islandi väljaku nime,” ütles Karis.
Karis tõi esile, et Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi kokkuleppena sündinud toonase parlamendi selge ja liigse sõnarikkuseta otsus – taastada Eesti riiklik iseseisvus – arvestas minevikku ja olevikku kogu oma keerukuses ning seadis väga selge sihi ettepoole läbi Põhiseaduse Assamblee loomise.
“See, et uue põhiseaduse kirjutamisse kaasati kõik poliitilised jõud, oli riigielu tuleviku korraldamisel olulise tähtsusega,” sõnas Karis.
Ta lisas, et siis oli selles saalis vajalikku tarkust ja mõistmist, et Eesti tulevikutee vajab üksmeele otsimist ja üksmeele leidmist meie ühiskonnas.
Karis rõhutas, et tulevikku ei looda vaid rasketel tundidel. Tulevikku loome igapäevaste otsustega ja valikutega. Ning ka nendel juhtudel on vajalikud otsused, mis peavad meid koondama üksmeele otsimiseks ja mitte ajama eri suundadesse erakondasid või huvisid pidi.
“Arvan, et enesekindlus ja vastutus ongi kaks olulist märksõna, mis andsid sisu ja värvi 20. augustile 1991. Need on toonud meid tänapäeva ning enesekindlus ja vastutus kannavad meid ka edasi,” ütles Karis.
Ants Veetõusme meenutas aega 35 aastat tagasi.
“Täna, 20. augustil, oleme siin Toompea lossi saalis, et tähistada Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse taastamise 35. aastapäeva. See saal on näinud Eesti riigi kõige olulisemaid hetki. Ta on näinud riigi arengut, riigi kaotust ja riigi taastamist. Aga üks otsus, mis siin majas tehti, on suurem kui kõik teised: otsus taastada Eesti Vabariigi riiklik iseseisvus,” lausus Veetõusme.
“See otsus ei olnud pelgalt poliitiline samm, vaid ka moraalne ja ajalooline samm, mis ütles: Eesti ei ole kadunud. Eesti ei ole vaikima pandud. Eesti on meie oma — ja meie kohus on hoida teda,” ütles Veetõusme.
35 aastat tagasi ei olnud tema sõnul miski iseenesestmõistetav.
“Meie ümber oli ebakindlus, hirm, teadmatus. Kuid oli ka midagi veel tugevamat: rahva usk, et Eesti peab saama vabaks. See usk oli sündinud palju varem — meie kodudes, meie kultuuris, meie keeles, meie mälus. See oli sündinud lauludes, mida lauldi sosinal, ja lippudes, mida hoiti peidikutes,” sõnas ta.
Veetõusme sõnul ei olnud 20. august 1991 juhuslik hetk, vaid ajalooline murdepunkt, millele eelnes pikk tee — 40 kiri, fosforiidisõda, loominguliste liitude ühispleenum, lauluväljak, Balti kett, öölaulupeod, rahva enesekindluse kasv. Need olid poliitilised teod ja rahva otsused, sammud, mis viisid meid siia, kus me täna oleme.
Veetõusme pidas Eesti iseseisvuse taastamise loos ülioluliseks Balti riikide koostööd.
“Eesti, Läti ja Leedu ülemnõukogud tegid neil aastatel koostööd, mis oli oma olemuselt erakordne. See koostöö ei olnud formaalne, vaid sisuline ja strateegiline. Me jagasime teavet, kooskõlastasime samme, hindasime riske”.
Ühisistungil esinesid tervitustega Islandi president Halla Tómasdóttir, Läti Seimi spiiker Daiga Mieriņa ning Andris Teikmanis Läti 4. Mai Deklaratsiooni Klubist, samuti Leedu Seimi spiiker Juozas Olekas ja Leedu signaatorite klubi president Birute Valionyte.
Eesti iseseisvuse taastamise 35. aastapäeva tähistamine algas piduliku riigilipu heiskamisega, jätkus 20. augusti kivile mälestuskimpude asetamise ja juubelimargi esitlusega Valges saalis.
Pidulikul istungil lõi meeleolu segakoor HUIK! Ode Pürgi dirigeerimisel.