Kirjanik Andra Teede otsib uue Kellerteatri põneviku alusmaterjaliks tõestisündinud lugusid Tinderi ja sarnaste tutvumiskeskkondade seikluste kohta. “Ringvaate” stuudios ütles ta, et osaliselt on tegu ka sotsioloogilise projektiga, mis uurib tänapäevast kohtingukultuuri.
Eesti esimene põnevusteater ja lavastaja Kristina Paškevicius võtavad järgmisel kevadel ette deitimisõudused, suhte-horror’i ja paaritumistraagika ning toovad välja dokumentaalse teatritüki Eesti inimeste seiklustest internetikohtingute maal.
Näidendi autor Andra Teede otsib uue tüki alusmaterjaliks tõestisündinud lugusid Tinderi ja sarnaste tutvumiskeskkondade seikluste kohta nii kokkuvõtva jutu, kopeeritud teksti kui ka kuvatõmmisena.
“Minu jaoks on see ülitore asi, millest näidendit kirjutada. Lõpuks ometi, sest ma olen kirjutanud nii palju näidendeid väga kurbadest asjadest. Küüditamisest, sõjast ja füüsikute raskest elust. Lõpuks ma saan kirjutada kaasaegset Tallinna naiste elust. Kuigi meil laval on rohkem mehi kui naisi, nii et meeste lugusid otsime ikka ka,” rääkis dramaturg Teede, kes märkis ka, et kuna tegu on siiski Kellerteatri lavastusega on lõpuks tegu õudustükiga. “Kindlasti saab nalja ka,” sõnas lavastaja.
Paškevicius lisas, et lugu on lihtsalt pigem naisekeskne. “See on ikkagi põnev, et naistel tiksub bioloogiline kell ka. Kui naine on üle 30 või 40 aasta vana, siis lugudele tuleb lisaväärtus. Meeleheide, et leida partnerit,” sõnas lavastaja, kellel oli vahepeal ka endal Tinderi konto.
“Kõik algaski sellest, et olin suve alguseks olnud aasta aega vaba ja vallaline naine, olin raskest lahutusest üle saanud ja tegin suve alguses Tinderi konto. Siis olin seal kolm kuni neli kuud,” sõnas ta.
“Mul sai siiber, ma vihastasin. Põhiliselt saadeti esimese asjana alasti pilte. Lõpetasin ka sellepärast ära, et ma olin seal ausalt ja siiralt. Kui sain aru, et saan sealt nii palju inspiratsiooni ja lahedaid lugusid ning mõistsin, et sellest sai sotsiaalne projekt, siis tundsin ka seda, et ma ei taha teistele inimestele valetada. Otsin küll omale kaaslast edasi, aga natukene on eksperimendihõngu ikkagi juures,” selgitas Paškevicius.
Mõne päevaga on kogunenud Teedele üle kümne loo. “Seni on saadetud kurvemaid lugusid. Aga kui kirjutada põnevustükki, siis kas on midagi veel põnevamat kui see kassi-hiire mäng, et kas ma talle meeldin, kas ta mulle meeldib, mis nüüd saab,” rääkis Teede, lisades, et osaliselt on tegu ka sotsioloogilise projektiga, mis uurib, kuidas tänapäeval üldse n-ö deitimine toimib.
“Vanasti helistasid ja kutsusid kinno, teatrisse või õhtusöögile. Tänapäeval on palju rohkem pooltoone, pooldeite,” märkis Teede, kes on ka stsenarist telesarjale “Õnne 13”, kus veel tinderilugusid ei liigu.
“Seal on ka see vahe, et Morna on ikka maal väike linn. Seal on hoopis teised lood kui pealinna naistel. Mornas üks pubi oli ja see läks kinni, nii et neil pole isegi kuskil tantsul käia.”