Valitsus plaanib septembris toimuvatel riigieelarve läbirääkimistel teha ka põhimõttelise otsuse, millises mahus ning kellelt tellida kaugmaa õhutõrjesüsteeme, ütles kaitseminister Hanno Pevkur. Endiselt on lahtine, kas ballistiliste rakettide vastast õhutõrjet hangitakse alla või üle miljardi euro eest.
Valitsus plaanib hankida kaugmaa õhutõrjesüsteeme lisaks juba Eestisse jõudnud keskmaa õhutõrjesüsteemile IRIS-T. Nendega saaks kaitsta strateegilisi sihtmärke, nagu lennujaamu, sadamaid või kaitseväe juhtimispunkte, mille hävitamine võib Eesti ja liitlaste kaitsevõimet oluliselt halvata.
Kaitseminister Pevkur rääkis, et riigi kaitseinvesteeringute keskus (RKIK) on praeguseks saanud valmis mahuka turu-uuringu. Selle põhjal hakkab valitsuskabinet tema sõnul juba kuu aja pärast toimuvatel riigieelarve kõnelustel arutama, milliselt ettevõttelt ja millises mahus õhutõrjet soetada. See tähendab, et veel pole ka selge see, kas ballistika-vastast õhutõrjet soetatakse alla või üle ühe miljardi euro eest.
“Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus täpsustab ettevõtjatega veel mõned nüansid üle. Me paneme samal ajal siis juba kokku kabinetimemo. Eesmärk oleks kuu-kahe jooksul valitsuskabinetis põhimõtteline otsus langetada ja siis saab juba Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus vajadusel minna lepingu läbirääkimistesse,” rääkis Pevkur.
ERR kajastas aasta alguses, kuidas kaalumisel on nii USA Patriotid, Iisraeli süsteem Taaveti Ling kui ka Prantsuse-Itaalia SAMP/T. Kokku on pakkumisi võetud aga neljalt-viielt ettevõttelt. Pevkur ütles, et mõni ettevõte suudaks õhutõrjesüsteemi tarnida paari-kolme aastaga, teisel läheks aega aga kaheksa-üheksa aastat.
Õhutõrjesüsteem SAMP/T
“Turusituatsioon on väga erinev. Ka see, mida ettevõtted pakuvad, on erinev – osad pakuvad tooteid, mida neil veel endal tootmises ei ole, aga mis on arendusfaasis ja kohe valmis saamas. Ettevõtete pakkumised ei ole päris üks-ühele võrreldavad ja seetõttu on vaja nüüd turuanalüüsi pinnalt kokku panna meie enda analüüs, mis annaks meile vastuse sellele, millise süsteemiga on võimalik juba konkreetsetesse hinna- ja lepinguläbirääkimistesse minna,” sõnas ta.
Kaitseminister rääkis, et ettevõtete võimekust Eestile kaugmaa õhutõrjesüsteeme pakkuda on mõjutanud ka näiteks USA-Iraani sõda.
“Kõige keerulisem on loomulikult USA toodetega, sest need on ka Ukrainas aktiivselt kasutuses ja me näeme, et ka seal on laskemoonaga kõige keerulisem. See ongi nüüd see töö, mis me peame ettevõtetega ära tegema, et aru saada, kas see, mida meile pakuti, on ka reaalselt teostatav või mitte,” ütles Pevkur.