Suurbritannias puhkes hiljuti plagiaadiskandaal, mille keskmes olnud Cambridge’i ülikooli professor Jason Arday leiti hiljem surnuna. Arday vastu esitas süüdistusi ka Genti ülikooli teadlane Nathan Cofnas, kelle suhtes algatas tema koduülikool nüüd sisejuurdluse ning kõrvaldas ta ajutiselt ametist.
Arday astus sel kuul haridussotsioloogia professori kohalt tagasi süüdistuste tõttu, mis tekitasid akadeemilises maailmas furoori. Tegemist oli ülikooli ajaloo noorima mustanahalise professoriga.
Sageli meedias esinenud tuntud professorit süüdistati sel aastal selles, et osad tema 2015. aastal kaitstud doktoritööst on plagiaat. Arday eitas süüdistusi.
Üks tema peamisi süüdistajaid oli Cofnas, kes avaldas eelmisel kuul Substackis postituse, milles tõi esile väidetavaid probleeme Arday teadustöös.
Arday leiti hiljuti surnuna, mistõttu muutus Cofnase avaldatud kriitika eriti tundlikuks teemaks. Arday mälestusteenistusel osales tuhandeid inimesi ning tema toetajate hinnangul langes ta rassistlike rünnakute ohvriks.
Arday toetajad on kutsunud üles meediakajastust piirama ja selle sisu uurima, väites, et kajastuse maht ja intensiivsus muutusid ebaproportsionaalseks ning sisaldasid rassistlikke alatoone.
Ajaleht The Times toob välja, et Cofnas on varemgi sattunud sarnaste vaidluste keskmesse. Cambridge’i ülikool vallandas ta 2024. aastal pärast tema rassiteemalisi avaldusi. Muu hulgas kirjutas Cofnas, et ilma kohustuslike mitmekesisusmeetmeteta kaoksid mustanahalised peaaegu kõigilt kõrgetasemelistelt ametikohtadelt väljaspool spordi- ja meelelahutusvaldkonda.
Seetõttu on tema puhul tegemist teadlasega, kelle avalikud seisukohad rassi ja mitmekesisuse teemadel on juba varem tekitanud tugevaid vastuolusid.
Suurbritannias puhkenud plagiaadiskandaal jõudis pärast Arday surma ka Mandri-Euroopasse. Pärast Cofnase kommentaare algatas Genti ülikool tema suhtes esialgse distsiplinaaruurimise. Ülikool teatas, et on Cofnase uurimise ajaks ettevaatusabinõuna ajutiselt ametist kõrvaldanud.
Ülikool ei avalikustanud, milline Cofnase konkreetne tegevus või väide võis menetluse käivitada.
Ülikooli juhtkond teatas, et seisab inimväärikuse eest ning on vastu diskrimineerimisele, vihkamisele ja rassismile. Samuti teatati, et ülikool peab oluliseks ka akadeemilist vabadust ja avatud teaduslikku debatti, isegi juhul, kui väljendatud seisukohad on vastuolulised.
Ülikooli juhtkonna sõnul ei ole akadeemiline vabadus siiski piiramatu ning sellega kaasneb vastutus ja vajadusel võib seda piirata teiste inimeste õiguste kaitseks.
Cofnas ise teatas sotsiaalmeedias, et teda uuritakse Arday diskrimineerimise pärast. Cofnas eeldab, et ülikooli juhtkond vabastab ta ametist.
Cofnas ütles ühes oma esimestest intervjuudest pärast Arday surma, et ei kahetse oma Substacki postituse avaldamist. Samas leidis ta, et ajakirjandus tegi Ardayle liiga ning Cambridge’i ülikool vedas Ardayt alt.
“Briti meedia avaldas 22 päeva jooksul Arday kohta 249 artiklit. Mina avaldasin ühe artikli, mis oli 100 protsenti faktiline,” ütles Cofnas.
Ajaleht The Wall Street Journal toob veel välja, et pärast Cofnase süüdistuste avaldamist hakkasid need kiiresti sotsiaalmeedias levima.
Kogu skandaal muutus kiiresti kultuurisõja sümboliks. Parempoolsed aktivistid nägid selles tõendit, et mitmekesisuse poliitika võib viia selleni, et inimesi edutatakse nende identiteedi, mitte võimekuse tõttu. Vasakpoolsemad aktivistid aga nägid Cofnase tegevuses rassistlikku kampaaniat mustanahalise teadlase vastu.