«Liitiumioonakude puhul tekib süttimisoht tavaliselt siis, kui aku on saanud vigastada, kuumeneb üle või tekib laadimise ajal rike. Eriti ettevaatlik tasub olla Hiina odavkaubamajadest tellitud akude ja laadijatega, mille kvaliteedis ja ohutuses ei pruugi olla võimalik veenduda. Risk suureneb ka siis, kui inimesed hakkavad akusid ise ümber ehitama või kasutama mittesihipäraselt. Kui liitiumioonaku süttib, ei ole tegemist tavapärase tulekahjuga, vaid kontrolli alt väljunud keemilise ahelreaktsiooniga, mis areneb kiiresti ja mida on koduste vahenditega väga keeruline peatada. Isegi kui leek õnnestub kustutada, võib keemiline reaktsioon aku sees jätkuda ning seade uuesti süttida,» ütles Seesami varakahjude valdkonnajuht Kristel Kobi.
Kuigi peamiselt seostatakse akudest alguse saanud põlenguid elektriliste liikumisvahenditega, on suureks riskirühmaks ka akutööriistad.
Üks laadima pandud trimmeri aku hävitas abihoone
Seesami suurim akudest alguse saanud kahjujuhtum leidis aset pärast tavapärast aiatööd. Trimmeri kasutamise järel pani majaomanik akud garaaži laadima. Veidi enam kui tund hiljem märkas pererahvas suitsu kohast, kus akud laadisid. Mõne minutiga oli leekides juba kogu abihoone, mis hävis koos kogu selles olnud varaga.
Kindlustushüvitis ulatus ligi 165 000 euroni, kuid kuna abihoones olnud vallasvara, sealhulgas sõiduk, ei olnud kindlustatud, oli tegelik kahju veelgi suurem.
Ulatuslike kahjustuste tõttu ei olnud võimalik täpselt välja selgitada, miks akud süttisid.
«See on selliste juhtumite puhul üsna tavaline. Tulekahju hävitab sageli suure osa tõenditest ning süttimise täpset põhjust ei ole enam võimalik kindlaks teha. Paljud liitiumioonakudega seotud tulekahjud saavad alguse laadimise ajal või vahetult pärast laadimist, kuid süttimise põhjuseks võib olla ka aku mehaaniline vigastus, tootmisdefekt või vale kasutamine,» selgitas Kobi.