2025. aastal oli metsamaa pindala 2,36 miljonit hektarit, millel kasvas 466 miljonit m3 puitu. Võrreldes varasemate aastatega metsa kogutagavaras olulisi muutusi pole olnud, samas hektaritagavara on natuke vähenenud.
Metsa pindala kasv on aidanud tasakaalustada keskmise hektaritagavara vähenemise mõju. Mittemajandatava metsamaa pindala oli 2025. aastal kasvanud 476 000 ha ehk 20%ni kogumetsamaast.
17.08.2026
HÄÄLETUS | Aita valida Maalehe lugejate lemmikmetsamajandaja!
Puistutes on suurenenud puude liigiline mitmekesisus ehk vähenenud on monokultuursete ning suurenenud kolmest ja enamast puuliigist koosnevate puistute pindala.
Suurima pindalaga on kaasikud (0,71 miljonit ha) ja männikud (0,70 miljonit ha). Okaspuu enamusega metsade osakaal metsade kogupindalast on 48% (1,13 miljonit hektarit), kuid kasvava metsa tagavara osas moodustavad need 53% (247 miljonit m3).
Probleemiks tuleb kindlasti pidada okaspuumetsade vähenemise trendi, viimase kümne aastaga (2016–2025) on nende metsade pindala vähenenud 32 000 ha võrra (1,17 miljonit ha aastal 2016).
Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala: „Metsade käekäiku tuleb vaadata pikemas vaates ja laiemas kontekstis, arvestades inimeste ootusi metsale kui loodushüvede pakkujale. Kliimamuutused muudavad metsade kasvutingimusi ning panevad nende vastupanuvõime üha suurema surve alla. Sarnaste muutustega puutuvad praegu kokku paljud Euroopa riigid. Seega peame Eestis metsade tuleviku üle arutades arvestama ka muutuvate keskkonnatingimustega ja ühiskonna ootustega ning vaatama pikki andmeridu muutuste mõistmiseks ja tulevikuotsuste tegemiseks.“
Metsa juurdekasv ja suremus
2025. aastal oli majandatava metsa netojuurdekasvuks 4,9 m3/ha aastas. Metsa juurdekasv ja suremus on pidevas muutumises. Loomulikult mõjutab juurdekasvu metsa vanuseline jaotus, kuid lühiajaliste kõikumiste üheks põhjustajaks võib pidada muutlikke ilmastikuolusid.
Metsa kasvu pärssivaks teguriks on eelkõige põud. 2018. – 2019. aasta põua suuremast mõjust oleme taastunud, kuid juurdekasv veel sellele eelnevate aastate tasemel pole. Sarnaseid muutusi on näha ka mujal Põhja-Euroopas.
Juurdekasvu muutustel on mõistlik silm peal hoida, kuid tähelepanu tuleb suunata eelkõige asjadele, mida inimesel on võimalik muuta. Majandusmetsades tuleb juurdekasvu soodustamiseks eelkõige tagada metsa uuenemine sobivate puuliikidega ning tähelepanu tuleb pöörata ka õigeaegsele kahjustuste likvideerimisele.
Pindala
Jätkuvalt suureneb nii noorte kui vanade metsade pindala. Noorte metsade pindala kasvu põhjustab raie ja metsastumine. Vanade metsade pindala suurenemise taga on nii mittemajandatava metsamaa pindala kasv kui ka metsaomanike valikud majandamise osas.
Raiemaht on püsinud viimastel aastatel ca 11–12 miljoni tihumeetri tasemel. Raiemahu eksperthinnangu alusel oli 2025. aasta raiemaht 11 miljonit m3. Pikemas vaates hakkab see langema, kuid languse kiirus sõltub eelkõige sellest, kui aktiivselt metsaomanikud oma metsa majandavad.
Enamuspuuliigilises vaates väheneb kuusikute raie, männikute raiemaht võib püsida samal tasemel veel paar aastakümmet ning kaasikute raiemahul on ruumi ka tõusuks.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?SaadaKommenteeriLoe kommentaare (50)