Ilves on Eesti metsade ainus kaslane ning oma väga hea maskeerumisvõime tõttu oskab ta inimest tavaliselt märkamatult vältida. Loom tegutseb peamiselt hämaras ning tema esimene reaktsioon ohu korral on end varjata ja nähtamatuks muuta. Ilvesel on väga hea nägemine ja kuulmine, kuid haistmine on tal seevastu kehvem.
Seetõttu on ilvese nägemine looduses pigem õnnelik juhus. Viljandimaal rajakaamerasse jäänud emane ilves koos kahe pojaga on aga eriti huvitav vaatepilt, sest ilves kasvatab oma järglasi üksinda ning pesakonnas on tavaliselt kaks-kolm poega. Noored ilvesed püsivad emaga peaaegu aastaseks saamiseni.
Kui metsas tuleb ilves vastu, ära mine lähemale
Keskkonnaameti sõnul ei ole ilves tavapärases olukorras inimesele ohtlik. Kui märkad metsas ilvest, tasub lihtsalt hetke nautida ja anda loomale võimalus ise edasi liikuda või eemalduda. Ilvesele ei tohi läheneda ega teda jälitada.
Kui inimene kardab metsas suurkiskjaga kohtumist, soovitab Keskkonnaamet endast looduses juba varakult märku anda. Selleks võib näiteks rääkida või laulda – nii kuulevad metsloomad inimest varem ning saavad soovi korral tema teelt eemalduda.
Ilves võib olla uudishimulik, kuid samal ajal väga ettevaatlik. Kui ta on inimese läheduses, ei tasu proovida talle lähemale hiilida parema foto saamiseks. Metsloomaga kohtumise puhul on kõige parem jätta talle piisavalt ruumi ja lasta tal omas tempos edasi liikuda.