Arvo Pärdi lapselaps helilooja Anna Pärt rääkis Vikerraadios, et liigub oma muusikaliste eesmärkide poole sammhaaval ja kui teha iga väike samm oma südame järgi, siis pikemas perspektiivis läheb teekond ka õiges suunas.
“Ma olen sündinud Islandil ja minu esimeseks keeleks oli islandi keel. Mu ema on Islandilt pärit ja isa on eestlane. Muusikat hakkasin õppima Eestis,” ütles helilooja Anna Pärt, kes õpib Inglismaal klassikalist heliloomingut.
Pärt on tõeline maailmakodanik, kes on elanud ka Saksamaal ja Uus-Meremaal.
“Eesti keele õppimisega läks mul ikka aega, kui Inglismaalt tulen ja eesti keel on tükk aega pausil olnud, vajab see keel ikkagi meelde tuletamist,” muheles Pärt.
“Mu Islandi vanaema ja vanaisa käisid Eestis 1992. aastal, enne kui mu vanemad üldse kohtusid ja nende jutte on väga põnev kuulata. Kasvõi see, kuidas nemad näevad Tallinna vanalinna, mis on totaalselt teine, kui siis. Neil on üks mälestus, kui nad tollal Eestit külastasid ja ringi vaatasid, siis nad imestasid, kui ilusasti on inimesed riides. Võib-olla ei olnud inimestel tol ajal palju raha, aga rõivad olid käsitsi tehtud ja see jäi neile väga meelde ja nad räägivad sellest siiamaani,” tõdes Pärt.
Islandil elab 360 000 inimest, aga seal on ka palju eestlasi. “Islandi fenomen on sarnane Eesti fenomeniga. Me oleme mõlemad väikesed riigid, oleme pidanud enda eest võitlema, kuidagi peab hakkama saama ja on kokkuhoidev õhkkond,” tõdes Pärt, mis islandlasi ja eestlasi ühendab.
“Liigun oma muusikaliste eesmärkide poole sammhaaval. Kui teha iga väike samm oma südame järgi, siis pikemas perspektiivis läheb teekond ka õiges suunas. Mulle on antud paar võimalust kirjutada lühifilmidele ja noorte lavastusele muusikat, mis mulle väga meeldis. Praegu on mul võimalus kirjutada lugu Tallinna Kammerorkestrile. See on kõige suurem projekt, mis mul kunagi on olnud,” tõi Pärt välja. “Seda saab kuulda 23. septembril, siis on Mustpeade majas Tähe-Lee Liivil kontsert, kus mina saan kontserdi alguses kümme minutit aega, et oma teos esitada.”
Igapäevane loometegevus on suuresti mõjutatud ka kooliprojektidest. “Seal üleliigset aega pole.”
“Arusaam meie ülikoolis on, et AI-d jälestatakse. Meie koolis on ka džässi suund ja elektroonilise muusika suund. Elektroonilise muusika õpilastel on kord veel karmim, meie puhul loodetakse live-esituste peale. Ma loodan, et inimene hindab ikkagi teise inimese armastusega loodud asja,” nentis Pärt.