Muusik Eik rääkis Vikerraadios, et muretseb selle pärast, et meie sisu jääks alles ja tema jaoks kõige suurem vabaduse määratlemise vorm on see, kui kultuursed me oleme. Eiki sõnul mõtestavad tänapäeva noored vabadust läbi popkultuuri, tehnoloogia ja ironiseerimise, et maailm on nii pekkis ja et neile on jäetud mingi kõrbev pall, mille noored peavad korda tegema.
“Mul on tugevam side vabariigi aastapäevaga, sest mu vanaema sünnipäev oli 24. veebruaril. 20. augustil on mu vanemad alati pannud lipu püsti ja kuna sulle on kõik juba ette ära tehtud, siis oli alguses väga keeruline mõista vabaduse väärtust. Viimastel aastatel läbi eesti muusika ja kultuuri olen jõudnud selleni.
Eelmisel aastal luges Eik Brigitta Davidjantsi raamatut “Külmale maale”. “Siis hakkasin lõpuks neid sündmusi tajuma läbi punklugude. Ma arvan, et tänapäeva noored tajuvad vabadus väärtust täiesti teistmoodi. Mulle tundub, et läbi popkultuuri on ka eesti noored mõtestanud, kes me tegelikult oleme. “
“Ma saan vinguda nende asjade kallal mis praegusel hetkel mulle korda lähevad. Mina võtan kõike kultuurinurga alt, sest see on minu põhitöö. Langetage käibemaksumäärasid kultuurisündmustele. Viimasel ajal tunnen, et on hoiak, et kultuur on kõige viimane asi, millesse panustada. Ma muretsen selle pärast, et meie sisu jääks alles ja see on minu jaoks kõige suurem vabaduse määratlemise vorm, kui kultuursed me oleme.”
Eik meenutas oma lapsepõlve j kirjeldas kuidas ta ühel hetkel sai venna vana läpakaga, kus hakkas muusikat tegema. “13-aastaselt õppisin produktsiooniprogrammid ära ja nii ta läks.”
Lasteaeda läks Eik alles kuueaastaselt, seni oli vanaemaga kodus ja lasteaias kohalikud maapoisid ei saanud üldse aru, kes ta selline on. “Nad korralikult ikka kiusasid mind. Olin palju üksinda, mängisin õues, mõtlesin oma fantaasiamaailmu välja,” tõdes Eik.
Eiki sõnul on tema generatsiooni jaoks kõik ikkagi seotud tehnoloogia, popkultuuri ja mingisuguse ironiseerimisega, et maailm on nii pekkis ja et neile on jäetud mingi kõrbev pall, mille noored peavad korda tegema.
Juba kolmanda-neljanda singliga oli ta enda meedia huviorbiidis tänu Mihkel Rauale. “Sain üsna ruttu aru, et võib olla oleks siiski mõistlik kõigepealt iseennast muuta ja arendada, siis muutub maailm ka. Mul on olnud oma arenguteel mäed ja orud. On olnud läbimurdeid ja siis ma jälle otsustan, et ei taha seda tähelepanu. Mulle meeldib šokeerida nii iseennast kui oma publikut.”
“Üritan alati iseennast ületada ja olla iseenda parim versioon. Kirjutan kõigepealt enda jaoks ja siis on see publiku oma, mida ma olen kirjutanud,” sõnas Eik.
Eik tõi välja et igasuguse sõltuvuse vastand on hea kollektiiv, mingi äge kommuun. “Kui mul on sõpradega midagi ägedat teha, äge projekt käsil, siis ma ei sirvi absoluutselt netti, aga kui tekib vaba hetk on väga lihtne kukkuda auku, kui istud üksinda kurvalt kodus ja vaatad, kuidas keegi teine teeb kuskil ägedaid asju või loed uudiseid, kus on hästi palju negatiivset,” tõi Eik välja.
“Minu kõige tugevam pere on hetkel mu pruut, kellega koos Koplis elame ja ema-isa, kes elavad küll nüüd lahus, aga kellega ma igapäevaselt suhtlen. Kui mul on mure või küsimus, siis ma ikkagi kipun küsima emalt nõu,” muheles muusik.